Sünnist saati looduse torkimise veaga

Sünnist saati looduse torkimise veaga

SAARLASE RÕÕM: “Kui Virtsu jõuad, hakkab korraga nii kerge... Ja kui veel üle väina saad, oh seda õnne siis!”
Foto: Egon Ligi

Üle poole elust mandrimaal paigas olnud Mati “Eesti ainus loomaaiadirektor” Kaal (64) on enda sõnul senimaani pigem saarlane tallinlaste seas kui üks tallinlastest. Kuigi kodusaarel käimised on aasta aastalt harvemaks jäänud, heietab Mati salamisi ilusat lootust, et kui ta ükskord viitsib pensionile minna, siis korjab pealinnas kodinad kokku, võtab oma proua ühes ning seab end päriselt Saaremaal sisse. Praegu ta aga veel ei viitsi. Sest töid ja tegemisi jagub loomaaias kellast, päevast ning vanusestki hoolimata.

Mati senine elutee on olnud käänuline, tuues ta Tallinnast Saaremaale, viies Saaremaalt Tartusse ning Tartust Tallinna. Sündinud on end igati Saaremaa meheks pidav Mati olude sunnil Tallinnas.

“Isa tuli suurest sõjast, oli aasta Tallinnas ja leidis mu ema veel enne, kui ta sõjaväest pääses. Vanaema oli siin talupidamisega hädas, sest kõik onud olid sõjas otsa saanud ning tädid olid laiali. Nii hakkas vanaema rääkima oma ainsale järele jäänud pojale, et see peaks ikka saarele tagasi tulema,” räägib Mati Kaal.

1947. aastal, kui Mati oli aastane, tuldigi pealinnast ära. Ta õde ja vennad on kõik juba Saaremaal ilmavalgust näinud. Seega on Mati ikkagi Pöide valla, täpsemalt Mui küla mees.

Praegu on vanavanemate talu ümbrus suuresti kinni kasvanud, aga kui ta veel väike poiss oli, nägi ta koduväravast merd. “Nüüd on puud nii kõrgeks kasvanud, et isegi kui posti otsa ronid, meri kätte ei paista,” naerab Mati oma kodukohast rääkides.

Loodusehuvi viis mandrile

Mandrile sattus nooruke Mati seeläbi, et looduse torkimise viga on tal enda sõnul sündimisest saati külges. “Mu tädi, Aira Kaal, kes muuseas sel aastal oleks 100-aastaseks saanud, on kirjutanud oma taskuraamatusse, et see laps (Mati oli siis umbes 3-aastane) teab maja ümber rohkem taimi kui keskmine täiskasvanud inimene,” tähendab ta ja selgitab, et see tuli kindlasti vanaemaga pidevast ninapidi koosolemisest.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 13 korda, sh täna 1)