MÄLESTADES: Küünlaid süütavad Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik major Toomas Luik (vasakul) ja maavanem Toomas Kasemaa.
Foto: Egon Ligi
Eilsel metsavendade mälestuspäeval avati Eikla soo serval, Kaarma ja Leisi valla piiril taas mälestuskivi Juhan (Johann) Metsale, kes hukkus samas paigas peetud ebavõrdses lahingus 3. märtsil 1946.
Kui esimene hauatähis oli samasse paika pandud Kaitseliidu Saaremaa maleva toonase pealiku leitnant Mati Vendeli initsiatiivil, siis nüüd õnnistas kaitseväe kaplan kapten Gustav Kutsar mälestuskivi, mis valmis kodanikualgatuse korras Kaitseliidu Saaremaa maleva veteranideühenduse Linnus ning Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu eestvedamisel.
Suur initsiaator ja ideekavandi autor oligi Linnuse liige Paul Aav, kuid suure töö tegid ära ka Igor Babenko, Hendrik Ilvik ja Jüri Sepp. Raha kivi jaoks saadi annetustena, omavalitsustest toetas samba avamist 2000 krooniga Leisi vallavalitsus, igati abiks ja toeks olid ka Kaarma vallavalitsus, Saaremaa muuseum ning Kaitseliidu Saaremaa malev.
Mälestuskivi avamisel sõna saanud Mati Vendel toonitas, et kindlasti tuleb ära märkida, et vennad Metsad, Johann ja Arteemi rajasid punkri oma isikliku maalapi peale ning vaenlase rünnak tuli neile ootamatult öösel, kusjuures nad olid ise haiged. “Te kujutage ette, mis tunne oli haigena see lahing vastu võtta, teha otsus, ja tegutseda tuli kiiresti,” kõneles Vendel, kes on kohtunud ka nii Johann Metsa tütre kui ka Arteemi Metsaga.
Viimast meest okupatsioonivõim pärast vangistust Saaremaale tagasi ei lasknudki, kuid vaatamata vintsutustele oli mehe vaim Vendeli sõnul veel kõrges easki ülimalt kõrgel tasemel ning ükski raskus polnud suutnud teda murda. Johanni tütar oli aga kõnelenud, et tol lahingupäeval oli vanaisa öelnud, et vaadake lapsed, niikaua kui see kiirkuulipilduja laseb, on meie poisid elus (ilmselt tunti siis relvi hääle järgi). Ja see relv lasigi viimaseks.
Lisaks mälestuskivi avamisele korraldasid Saaremaa muuseum ja Kaitseliidu Saaremaa malev Kuressaare linnuse kapiitlisaalis teadusliku konverentsi “Saarlasi metsavendluses”. Teise maailmasõja järgsest Saaremaa metsavendlusest kõneles Garel Püüa (EMS Agu), Eikla lahingust andis ülevaate Tiit Noormets (Eesti riigiarhiiv) ja Pärnumaal tegutsenud
saarlastest metsavendade tegudest kõneles Mati Mandel (Eesti ajaloomuuseum). Linnuses on avatud ka Eesti riigiarhiivi koostatud näitus “Metsavenna elu”.
Loading ...
Kui sealt tasuta elektrit ka veel saaks, siis oleks kõik OK.
Juuhan Parts oma punase kraanaga ei saa tulla sinna rabaserva :) , kaitsevägi ja Kaitseliit ju ometi on köikse isamaalisemad inimesed Eestis.
ega kraana-juhan läbi pääse sealt :)
Miks see peaks Partsu üldse torkima?
Ilp võeti ju ka samas soos kinni, õigemini sasti maha. Kas see bandjuga kasutas Metsa punkrit või oli tal endal?
Ilp saadi kätte Võhmas ja viiekümnedate alguses.See oli ikka tõeline bandiit.
paraku oli metsa läinud vendade seas ka tösiseid kurjategijaid, ei maksaks kõiki ühe puuga ülistada. Metsast käidi külades röövimas ja vägistamas, aatelisi tegelasi oli ka aga metsa elu pööras paljudes ajud käkiks
Ilp saadi kätte Luulupe metsast, sündinud oli ta Võhma külas
Palun, ärge tehke röövlitest ja mõrtsukatest rahvuskangelasi. Ilbu sadistlikud kalduvused avaldusid juba koolipõlves loomi piinates. Metsavendlus aitas sadismil süveneda. Kahjuks on Ilbu eakaaslased lahkunud igaviku radadele, aga nende meenutused elavad edasi kaasaegsetes.
Pole need Ilbi ea- ja metsakaaslased kõik sugugi veel surnud.Hirmsad sadistid, eriti Ilbi naine, olid nad olnud.Naisele oli meeldinud piinata just noori naisi.Meie lähedal rabas kukkus minu ema ,kui ta minuga rase oli, metsavenna koopasse.Olid töökaaslasega marjul ja nii kui ühe mätta peale astus oli kadunud,töökaaslane korjas pohli edasi ega pannud enne tähele kui istus ema kukil.Nad olid jooksnud nii, et vere maik suus ja pühalikult tõotanud, et kui veel eluga pääsevad, siis ei lausu sellest asjast sõnakestki kellelegi.Peale Ilbi surma rääkisid juhtunust ja siis selgus, et punkris varjas end üks küüditamist kartev perekond, kes sugugi vähem pole kohkunud punkrisse kukkunud naistest.