Kuressaare linnavolikogu viimasel istungil tõi linnakodaniku komisjoni esimees Anti Toplaan välja 2010. aasta lõpu seisuga suurimad probleemid, mis kajastunud sotsiaalvaldkonnas.
“Koolikohustuse mittetäitmine, koolikiusamine, alkoholi lihtne kättesaadavus, vanemate negatiivne eeskuju, abielulahutuste puhul perelepituste vajadus ehk pereteraapia puudumine, vajadus taastada kooli- ja ranitsatoetused, isade passiivne osalus laste kasvatamisel,” loetles ta linnakodaniku komisjoni koosolekutel välja toodud murekohti, millega linnaametnikel on tulnud tegeleda. Selgus ka, et eelmise aasta lõpul oli 130 perel majanduslikult väga pingeline olukord.
Perede ja noortega seonduvad probleemid olid jutuks ka linnakodaniku komisjoni detsembrikuu koosolekul. Siis arvas linna lastekaitsespetsialist Karin Oinberg, et paraku tegeleb sotsiaalosakond enamasti “tulekahju kustutamisega” – põhirõhk on pandud probleemsetele peredele ja üksikjuhtumitele.
Oinbergi sõnul on perede põhiprobleemid töötus, üksikvanema toimetulek ja vägivald, millele lisanduvad alkoholi liigtarbimine ja kiusamiskäitumine. “Lisandunud on ka kaks uut (mure)teemat – madalalt tasustatud ametikohad ja mandril või välismaal töötavad vanemad,” märkis lastekaitsespetsialist. Ta lisas, et positiivsena võib välja tuua suurepärase õppenõustamiskeskuse, kus ainsaks probleemiks on, et lastepsühhiaater käib kohal kord kuus. Ka on lastele tagatud lasteaiakohad ja huviharidus ning peresid toetavad pikapäevarühmad.
Oinbergi arvates oleks hea, kui probleemidesse suudetaks sekkuda juba varem ja neid ka ennetada. “Lapsed tulevad hästi toime kuni 10.–11. eluaastani, edasi, s.t puberteedieas võimenduvad stress ja pinged,” märkis ta. Lastekaitsespetsialisti sõnul oleks mõistlik tuua ellu plakatid, mis ütleksid, et alaealistele alkoholi ostmine on kuritegu, samuti on oluline tervisetunni olemasolu koolides.
Mis puutub koolikiusamisse, siis Kuressaare gümnaasiumi kaplani Katrin Keso-Varese praktika on näidanud, et drastilisi koolikiusamise juhte meil ei ole. “Kiusamisest teatakse rohkem ning lapsed loevad kiusamiseks ka väikest nokkimist, ka sõnalist,” avaldas Keso-Vares, lisades, et samas on tänapäeval rohkem hüperaktiivseid ja ettenägematu käitumisega lapsi, kes ei oska oma emotsioonidega toime tulla.
“Ma usun, et need 130 peret, kellest Anti Toplaan rääkis, on need, kes saavad linnalt toimetulekutoetust,” ütles Saarte Häälele abilinnapea Argo Kirss. Abilinnapea sõnul ei ole küll viimasel ajal täheldatud toetuste – nii toimetuleku- kui ka ühekordsete toetuste – saajate hulga kasvu, küll aga on toimetulekutoetuse saajate seas neid, kes saavad miinimumpalka. “Eriti talvel, kui kommunaalkulud on suured, ei suuda pere miinimumpalgaga toime tulla,” märkis Kirss.
Loading ...
Miks arvad, et perearstid ainult täiskasvanutega tegelevad? Minu perearst on näiteks endine lastearst ja perearstindust juurde õppinud. Linnas on veel vähemalt 2 endist lastearsti perearstiks. Miks arvad, et nad perearstina enam lapsi ravida ei oska või ei taha?
PEREarstid muidugi tegelevad lastega,
aga lastega ei tegele saaremaal ERIarstid. Ainult kõrvaarst võtab veel lapsi vastu.
Kust nii arvan – eks ikka enda kurvad kogemused.
Esialgu isegi arvasin, et tore, ongi Tallinnas kogenumad spetsialistid, aga reaalsus on selline, et haige lapsega ikka ei sõida küll.
ja nüüd kus mul on veel ka teine väike laps, vanaemad tööl ja mees Soomes tööl, ei kujuta küll ette KUIDAS ÜLDSE oleks võimalik lastega eriarsti juurde minna.
võrdluseks näiteks, et mandril saadetakse kõik beebid esimese 3 kuu jooksul neuroloogi vastuvõtule, aga meil Saaremaal ei olegi neuroloogi kes lapsi vastu võtaks. (jaa, seda küll et Kivi juurest käiakse läbi, aga Kivi ei ole siiski neuroloog ja kui on lapsel probleeme, tuleb Tallinna sõita.)
Nt. oli selline situatsioon, et Tallinna Lastehaigla soovitas raviks massazi. Tulime Kuresaarde, siin aga ei, enne tuleks käia ära ka Tallinnas neuroloogil. Hea ja asjalik soovitus muidugi, aga no kaua ma sõidan väikese lapsega????
Igatahes, rohkem mul sõitmiseks jõudu ei olnud; ostsin massaazi õpiku ja tegin ise. Tallinna Lastehaiglas kontrollis käimise lõpetasin ka, sest mis mul sellest kasu on kui Saaremaal nende arstide soovitusi järgida ei jõua.
linn ise on heaks eeskujuks, kuidas inimestel palka vähendada. Majandus taastub, taastage ka inimeste palgad
suuri probleeme on 2:
1. laste arstiabi
meil on perearst ja 2 lastearsti haiglas – kõik!
Terve polikliinik on täis arste, kes tegelevad AINULT täiskavnutega!
Lapsega tallnna arsti juurde sõitmine on suur stress perele ja lapsele + suured sõidukulud. Nii et kui perearst kirjutab saatekirja, pean mina veel põhjalikumalt kaaluma kas see lapsele tekitatud stress kaalub loodatava abi üle. SAGELI TULEBKI LOOBUDA.
Lahendus? – lahendus on – selle asemel, et lapsed Tallilnna sõidutada organiseerida lastearstide vastuvõtud Kuressaares (1x kuus nt nagu täiskasvanute eriarstid käivad)
Aga jah, seda ei tule ju keegi sotsiaalosakonda rääkima, et mul ei ole raha Tallinna sõitmiseks, või et see käib füüsiliselt üle jõu. Muidugi, usun, et kes ei ole seda ise läbi teinud, ei saa sellest ka aru :(
2. issid lähevad mandrile-soome tööle ja JÄÄVADKI SINNA. Kui ikka noor inimene on vaid nädalavahetuse kodus ja 5 päeva kodust ära, kolib ka kogu sotsiaalne elu kodukohast ära, ja aja jooksul tekib uus pere sinna…
—
aga tore on see, et meil lasteaiakohtade jagamine on ära organiseeritud :) Et ei pea käima mööda lasteadu kohta lunimas.
Urve valimis eelne värk mis muu sai ju kerge südamega järjest toetused ära kärbitud ja hiljem linnavalitsuse töötajatele lisa makstud jne
tümitada välismaal töölkäivaid vanemaid, aga mismoodi on ilma rahata vöimalik lapsi kasvatada, elu sunnib , vaevalt et keegi lihtsalt löbu pärast sellist asja teeks.