Kaarma valla külaelukomisjon tegi vallavalitsusele ettepaneku sõlmida lumelükkamislepingud edaspidi mitme aasta peale.
Kaarma valla külaelukomisjoni esimees Aive Sonets ütles Saarte Häälele, et viimased karmid talved on osutanud vajadusele investeerida lumelükkamismasinatesse, ja näiteks viie aasta peale sõlmitud lepingud annaksid lumelükkajatele investeeringute osas kindlustunde. Sonetsi sõnul pärineb pikemaajaliste lepingute sõlmimise mõte lumelükkajatelt endilt.
Kaarma valla talunik Aivar Lember pidas lepingu pikendamise ideed igati mõistlikuks. Hiljuti uue ja võimsa traktori soetanud mees jäi üle mitme aasta lumelükkamislepingust ilma, sest uue traktori ostmise kulud ei võimaldanud tal teha konkurentidest madalamat pakkumist.
Esimese suurema tuisuga olid aga vanade masinate kasutajad lumega jännis ning vald palus Aivar Lemberi appi lund lükkama. Kaarma vallavanema Margus Mägi sõnul annaks pikem leping lumelükkajatele kindlustunde, kuid sellegipoolest on selliste lepingute sõlmimine küsitav, sest ainuüksi kütusehind võib aastate lõikes väga palju muutuda.
Samas on Kaarma vallal plaanis lumelükkamistöödest täpse ülevaate saamiseks varustada traktorid GPS-seadmega. “Siis saab näha, kas traktorist lükkas lahti ainult vallateid või käis vahepeal tööd tegemas mõne firma heaks või ajas kellegi isikliku hoovi lahti,” lisas Mägi. Vallas on kaheksa lumelükkamise piirkonda ja lumelükkamist kontrolliv Maidu Ots ei jõua kogu protsessil silma peal hoida.
Loading ...
GPS-il ei ole mittemingisugust mõtet, kui lepingus on teede kaart ja kilomeetrid. Milleks GPS? Kui vald ostab endale traktori, siis küll, aga praegu ajab vald oma ja põllumehe vara segi.
Traktoristil kilomeetrid teada ja ringi tasu kokku lipitud,milleks GPS.Suurem probleem see,et põkatsid ei suuda jäätunud valle lükata ja kui siis tee lükatud kui koera kuse rada siis see mees kes peab seda nikerdist likvideerima peaks saama küll põkatsi lepingust osa raha endale.
on siis roingi tasu või km ? ju ikka on tunnihinne, sest teeolud ja lumeolud on täiesti seinast seina
Oh taevas, kui vähe on ikka kohalikel vallaametnikel ja volikogusse valitutel kompetentsi! No milleks teha lepingut lumelükkajaga, keda ei saa usaldada ilma GPS-seadmeta? Või kellel on nõnda vilets traktor mis laguneb lumetuisu teadasaamise hirmus? Ammu oleks aeg see rõngasvald Kaarma ja Kuressaare linn kokku panna. Saaks Saaremaale ühe korraliku omavalitsuse, kuhu külge liita edaspidi teised vallakesed.
vähempakkumine paneb ringi hinna paika,tunnitöö on udutamine,tee ja lumeolud kõigile võrdsed ja siis ei pakuta enam ka ajuvabalt madalaid hindu,et hiljem sinise kütte pärast soiguda.
No miks ei tohi traktorimees isikliku traktoriga kellegi õues/farmis abiks olla, mis siis, et vallaga on ka leping teatud vallateede korrashoiuks? Ja mille pagana pärast GPS. Essugi ei saa aru… Kas ta siis poe juurde õlle järgi või tädiranda sõita ei tohigi?
Jah, pikaajalise lepingu soov on lumelükkaja seisukohast täiesti arusaadav – ainult nii on võimalik plaanida resursse, mis lepingu täitmiseks vaja on.
Minule täiesti arusaamatuks jääb aga selle “lepingu” sisu vallavalitsuse poolt vaadtuna. Mida see leping siis sisaldab? Kas seda, et kellelgi on kohustus hoida tee korras või see, et kellelgi on kohustus tegelda mingi seadmega teatud aega ja teatud teepikkus teehooldusega?
See GPSi lisamise jutt ja vanade traktoritega hätta jäämise jutt ju viitab just teisele võimalusele. Kui lepingus oleks kohustus hoida tee korras, siis on hooldaja enda mure, milliste ressurssidega tee korras hoiab – kas ta teeb seda traktoriga, kas seda teeb ta sulane traktoriga, kas seda tehakse traktrori, teehöövli, auto ja hobusega või lumelabidaga või tellib ise töö alltöövõtjatelt ja läheb ise naabrimehe hoovi lahti lükkama.
Tähtis on, et asi tehtud saaks ja teed sõidetavad oleks, mitte et asja tehakse.
To”Linnu laul”: see lind, kes hommikul niisugust laulu laulab, on vanarahva tarkust mööda õhtuks kassi p…es! Unitage edasi: ei hakka Kaarma valla rahvas maksma kinni linna võlgu ja golfiväljakuid ülal pidama .Pole see lumekoristus linnas ka parem ühti: kohati on kahel jalgratturil tegemist üksteisest möödumisega, autodest pole mõtet rääkidagi(Smuuli,Uus tn. jne)
Mul isiklikult on ükskõik, kas vald teeb ühe, mitme või saja-aastase lepingu lumelükkajaga, olulisem on, et see lükkaja teeks oma tööd mõeldes. Lihtsalt niisama traktoriga läbi paristada on üks, laialt lahti lükatud tee võimaldab sellel pärast ka liigelda. Eraldi SUURE AITÄH ütlen neile lumelükkajaile, kes võtavad vaevaks vanainimese või invaliidi teeotsast tekkinud valli kah ära koristada.
hetkel tehakse madalahinnaga ära ja hiljem asi läheb neil hoopis kallimaks :) Või vastpidi
selle pärast, et kui traktorist teeb 2h vallale tööd ja 3h muudele isikutele ja firmadele tööd ja esitab vallale arve 5h lükkamise eest, siis seda olukorda saaks gps-i kasutamisega muuta. Ja millist traktoristi siis jäägitult usaldada saab?
järelikult on leping puudulikult koostatud. Nende GPS ide hinna eest saaks mitu külateed veel lumest puhtaks.
Need GPs-id on täiesti normaalse hinnaga. Ja loomulik on see, et töö tellija ka töö teostamist kontrollib. Mille üle siin ilkuda? Kas ehitusjärevalve palkamine objektile on mõeldud siis ehitaja mõnitamiseks või kontrollimiseks. Mõelge, skisod, enne kui kommite!
Iga lumelükkamise massina peale võib panna lumesaatja. Munitsipaalne töökoht ! Tema siis täidab lükkamise vihikut, vaatab kella ja aitab labidaga järgi, kus vaja. Loogeline :)
Kuna lumelükkamist tasustatakse tunnihinna alusel,siis ongi vaja GPS-i et kokku lugeda aega,mis kulus vallateede lahti lükkamiseks!Keegi ei keela traktorit ka muuks otstarbeks kasutada,aga siis on vallal selge pilt,kui palju tehti tööd valla heaks…Need kes selle seadme vastu on,on veel vana kolhoosiaja mõtlemisega…kuidas saaks valla arvelt endale natuke tasku nihverdada…
Tunnitöö ongi kolhoosiaja igand,lumelükkamist võib ikka väga aeglaselt teha ja tunde tuleb nii,et tapab.Jõudu kolhoosnikule.
Ka seanaha vedamise loeb GPSi pealt ära. Pigem GPS teeb juurdekirjutustele lõpu. Vallad peaks pigem mõtlema, kas sõlmida leping odava “bellarussi”mehega, kellel vana nõukaaegne ront saha ees, või kallima, üle 100 hj-ga Valmeti mehega. Või sõlmida leping koos kohustusega tagada kindlaksmääratud kvaliteeti. Et kui ikka bellakamees ei jõua hangest läbi murda, on tema asi otsida võimsam masin ja tee puhtaks lükata.
Tere, teie kommentaare lugedes on tunne et oleme nöuka ajas kus peab olema nuhk koguaeg järgi ja öpetama. Hei ,ärkake juba olen täielikult tydinenud. Millal te hakkate iseseisvalt korralikku tööd tegema? Olen Soomes elanud yle 20 aasta ja tean et lepingud tehakse igal aastal. Kui oled teinud eelneval talvel tööd kehvasti siis järgmisel talvel seda lihtsalt ei saa. Loomulikult saan aru ,et tahetakse pikemaid lepinguid ,et masinate töö ja ehk vöimalikult ka laen kui ostetakse uus masin ära kindlustada.Kuid tänapäeval niimoodi vötta ei saa,kuna tarbijal peab jääma ala tiöigus valida parem, sinna poole pyrgime me köik .
Huvitav, huvitav.Mille poolest üle 100 hj-ga Valmeti mees on parem odava”bellarussi” mehest? Minu arust vastupidi,õige mees ostab odava bella kui kalli ja mõttetu valli.
Oma silmaga nähtud, et vana vene tehnikaga(MTZ 82ga) ei saada lumehangest jagu. Veidi võimsam masin ainult korraks “kõhatas” ja oli tee vähemalt selle koha pealt puhas. Samas võib ju õelda, et oleneb hangest. Vaata vahe on selles, et mõnel mehel on ettevõtlikust omale miljoniline masin soetada, aga mõni hoiab oma osakute eest soetatud kolhoositraktorit veel nagu uunikumi.
Kui tehtaks korralikud lepingud AS Saaremaa Teed, kellel on kasutada võimsamaid ressursse ja erineval tasemel tehnikat, ei oleks probleeme. Praegu on nii, et talumees teeb lepingu, üldjuhul madalam hinnaga, kui teedevalitsus. Aga tema tehnika on vana ja mis veel hullem- tal puuduvad erinevad sahad, puuduvad laiad sahad, millega ei tekiks lumevall kohe tee äärde, vaid saaks laiemalt tee lahti lükata. sest iga järgmine suur lumesadu paratamatult teeb tee veel kitsamaks ja nõrk traktor tõesti ei suuda juba eelnevalt jäänud valli ka ära lükata. Ma arvan, et maainimesed kõik teavad, kuidas külateel ei mahu 2 autot mõõda sõitma üksteisest. Aga tööle on vaja minna ja maksud tulevad ju sellesse valda, kus elan! seega läheb väiketraktoritega suuremate teed lahtiajamise lepingud vallale lõpuks ikkagi kallimaks, kui üks korralikult tugev firma oma tööjõulise tehnikaga. Kes maksab kulu, kui masin lumehanges kinni ja teda tuleb keegi teine välja aitama ja mul jääb selle pärast tööle minemata?