EI JÕUA KONTEINERISSE: Karli Valdi sõnul ongi praeguseks biojäätmete kogumisega seoses ilmnenud probleemiks see, et kogumine ei ole käima läinud päris niisuguses mahus, nagu kavandati.
Foto: Arhiiv
Aasta alguses Kuressaares käivitunud biolagunevate köögijäätmete eraldi kogumine on küll kenasti käima läinud, kuid linnarahva seas leidub neidki, kes nurisevad, et jäätmeid ei kogune konteinerisse piisavalt ja maksta tuleb seega pooltäis tünni tühjendamise eest.
Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Karli Valt ütles Saarte Häälele, et kortermajadest, mille elanikel on kohustus biojäätmeid sorteerida, pole sellele seni mõtlema hakanud 30 protsenti. Ülejäänud 70 protsenti sordib prügi nagu kord ja kohus. Neist umbes pooli haldavad Valdi sõnul korteriühistud ja nende puhul on sorteerimisse mõistvalt suhtutud.
Pooli haldab aga Kuressaare Elamute Hooldus (KEH) ning nende majade elanikud on pahandama kippunud, kuna majade juurde tellitud konteinerid on pooltühjaks jäänud. Valt selgitas, et üks kolmandik jäätmetest peaks olema tegelikult biolagunev, kuid kõik need ei jõua millegipärast mahutitesse, mistõttu tekibki alatäitumine.
Samas tuginedes teiste linnade kogemusele võiski arvata, et esialgu võivad konteinerid pooltühjaks jääda, sest kõik veel ei sorteeri ja ei pruugi sorteerida ka päris õigesti. Mujal on mõne aja pärast ilmnenud, et kui asi täielikult käima läheb, vajatakse hoopis suuremat konteinerit või on lihtsalt teine konteiner juurde tellitud.
Valt märkis, et KEH taotles linnalt võimalust kehtestada ka poolik hind pooltäis konteineri tühjendamise eest, kuid selline asi oleks Karli Valdi kinnitusel võimalik vaid teoreetiliselt. “Teoreetiliselt on see võimalik küll, aga praktiliselt siiski võimatu, kuna meil on konteineripõhine tühjendamise hind,” viitas Valt jäätmeseadusega kindlaks määratud reeglile, mida linn paraku muuta ei saa.
Probleemile lahenduse otsimise käigus on Valdi sõnul aga ilmnenud, et Eestis on täiesti olemas üks konteinerite maaletooja Green Forest OÜ, mis toob Eestisse ka mahult väiksemaid biojäätmete kogumise konteinereid. “Need on kasutusel teisteski piirkondades Eestis ja Prügimehe kinnitusel sobivad need ka nende prügiautodega,” tähendas ta. Praeguse seisuga on teada, et Tallinnas asuv Green Forest toob Eestisse näiteks 60-, 80- ja 120-liitriseid jäätmemahuteid ning nad on Valdi kinnitusel neid vajadusel valmis ka Saaremaale toimetama.
“Selleks, et niinimetatud õhuvedamist ei tekiks, on vaja, et selle asja peale mõeldaks, ja mina olen valmis Green Forestit kohe informeerima või KEH-ile nende kontaktid andma, sest võimalus tellida konteinerid vastavalt maja suurusele on täiesti olemas,” kinnitas Karli Valt.
Ta lisas, et selline lahendus eeldab, et Prügimees kalkuleerib ka väiksemate mahutite tühjendamise hinna, sest sama hinnaga kui suuremaid neid tühjendada ei tohi. “80- ja 60-liitrine peaksid kindlasti olema odavamad, kuna jäätmete maht on väiksem ja ka nende üleandmine on odavam,” selgitas Valt. Lõpliku jäätmeteveo hinna kooskõlastab sellisel juhul linnavalitsus.
Loading ...
Kui mul biokonteiner täitub enne graafikujärgset vedu, kas saan konteineri ise viia siis kas OÜ Prügimees või Roomassaare vastuvõtupunkti .Tahaks täpsemat selgitust. Miks pean mõnikord pooliku konteineri ära laskma viia või jälle ootama varem täitunud täiskonteineri vedu. Tahaks selgitust. Asi peaks olema paindlik.
kena küll,kas nüüd viime oma 240 ltr.konteineri vanarauaks ja ostame uuesti 60-se.(ju oleks pidanud kohe olema võimalus suurusi valida rohkem ,kui 2 varianti) Ja tahaks veel seda ka öelda,et ikka suur-suur tänu valitsejatele,kes tõesti hoolitsevad selle eest ,et kellelgi igav ei hakkaks,eriti hea võimalus päev sisukalt mööda saata(s.t.prügi sorteerides) ja pole ka karta ,et vähesest sissetulekust midagi kogemata üle jääb-biolaguneva koti hind on ikka eriti krõbe.
õige natuke vähem vinguda
Ahha! Kui rahvas ajas kisa lahti, siis ollakse valmis ka väiksemaid konteinereid meile tooma saarele!!! Kes KÜ-le selle topelt konteinerite ostu kinni makstab?!?
Määrused täitmiseks loodi küll kärmelt aga tingimusi mitte. Kas võime väikese konteineri ostu puhul arve Linna-/Maavalitsusele esitada?
kui tühjendamine on konteineripõhine, siis ei tohi ka kuhjaga konteineri eest rohkem raha võtta.
Mis seaduse või määruse alusel võetakse jah konteineri suvalise koguse välise prügi kalli hinnaga (400 kr/m3) lisatasu, kui konteineri kaas pole kinni .Ladustatake põhiliselt olmeprügi kilekottidega, mis paigutatuna konteinerisse ilma kokkusurumata täidavad selle osaliselt ainult õhuga , mis on kottides ja kottide vahel. Lepingu järgi on ainult konteineri max. kaal ära toodud.Vedajad ei tee mitte ühtegi kummardust, et nn.olematud konteinerivälist prügi laadida. Niigi on tühjendamise hinnad tõusnud eelnevate aastate hindadega mitmekordseks.Kuhu ja kuidas veel?
Kust on see arv võetud, et üks kolmandik prügi kogusest on biolagunev – minul on see nii väike kogus,et lausa olematu, ühe ühe liitri mingil juhul nädalas ei teki. Hetkel ainult majapidamis paber , kartulikoored ja kohvipaks.
Kuidas me saame võtta aluseks heakorra meistri sõnavõttu varasemas ajalehekirjutises, kui ta enda majal olemas ainult olmeprügi konteiner ( täna sai vaadatud ). Selline spetsialist ei tea ju sorteerimisest mitte midagi. Ei ole sellel majal kus KEH spetsialist elab paberikonteinerit ega ka biojäätmete konteinerit. Kui ta enada korterelamus ei toimu sorteerimist, siis kuidas saab selline ametnik üldse ajaleheveergudel sõna võtta! Kui heakorra meister ei sorteeri ise oma jäätmeid, siis kuidas on tal võimalik inimeste pöördumistele vastata, tal puudub ju asjakohane kogemus ja infot, mis ta väljastab on väär.
Tahan öelda seda, et kui jäätmeid ei sorteerita, siis neid eriliigilisi jäätmeid ei saagi tekkima. Niikaua tuleb aga maksta tühja konteineri tühjendamise eest, kuni ükskord neid biojäätmeid tekkima hakkab. Lihtne ja loogiline!
võiks-võiks aga ei pea