Jätkame riigikogusse pürgijate küsitlemist. Teisipäevases lehes avaldasime esimesed vastused küsimusele, kas Saaremaal võiks paikneda kas siis NATO väeosa või Eesti merevägi või piisaks rannakaitsekaatrist ja Kaitseliidu malevast. Meenutame, et endine kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert avaldas mõni aeg tagasi arvamust, et vaenlasel oleks kõige kasulikum tuua oma õhutõrjeüksused Eesti saartele, et neutraliseerida Lääne õhujõudude baseerumine Baltikumis. Ka on president Arnold Rüütel käinud kunagi välja idee NATO baaside toomisest Saaremaale.
Argo Kirss
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Riigikaitse seisukohast lähtuvalt tuleks sellele küsimusele vastamisel toetuda sõjalistele ekspertidele. Ja kui nemad leiavad, et kaitseväe kohalolek Saaremaal on Eesti julgeolekule vajalik ja otstarbekas, siis kindlasti tuleb baasid siia ka paigutada. Minu isiklik arvamus selles küsimuses on aga seotud pigem asja regionaalpoliitilise küljega.
Baaside Saaremaale tulek tooks siia juurde inimesi, kes muudaksid meie ühise elu saarel ühel või teisel moel mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Samuti suureneks inimeste ja tehnorajatiste tulekuga ka tarbimisvajadus. See annaks käivet kohalikele ettevõtetele. Kauplused, teenindusettevõtted, koolid, põllumajandustootjad, meelelahutajad, ehitusfirmad jne – kõik saaksid täiendavalt tööd.
Toomas Kasemaa
Eesti Reformierakond
Kindlasti ei ole riigikaitse teema, mida saaks väga lühidalt kommenteerida, või et kaitseväeosade paiknemist saaks planeerida emotsionaalsel tasapinnal. Kuid vaatame üht võimalikku stsenaariumi Eesti sõjaliseks mõjutamiseks. Venemaa kui hetkel ainsa Eestile potentsiaalselt sõjaliselt ohtliku riigi tuleviku poliitilisi eesmärke ei oska hetkel ilmselt keegi ette näha.
Kuid alati võib olla mõni majanduspoliitiline, geopoliitiline või rahvuspoliitiline vajadus, mida saab sõjalisi vahendeid kasutades mõjutada. Kõige tõenäolisem on alustada vaenlase poolt mereblokaadi ja ka õhublokaadi.
Neid tegevusi võib täiesti legaalselt alustada näiteks rajatava gaasimagistraali kaitse eesmärkidel, korraldades enne näiteks “Eesti, Läti ja Leedu looduskaitseaktivistide diversiooniakti gaasitrassile”. Sõjalises konfliktis püütakse vaenlast mõjutada sõjaliselt oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, kasutades sõjalist jõudu teise riigi strateegiliste raskuspunktide vastu.
Strateegilisteks raskuspunktideks on Eesti puhul kindlasti riigivõimu kandvad institutsioonid, kommunikatsioon, riigikaitselised objektid ja ka näiteks rahva kaitsetahe. Arvestades Venemaa merejõudude ja õhujõudude õhutõrjevõimekust lisaks Kaliningradi oblastis ja Venemaal paiknevale keskmaa-õhutõrjerelvastusele, puudub vajadus paigutada Eesti saartele õhutõrjerelvastust või üldse muud relvastust ja väeüksusi. Välja arvatud juhul, kui vaenlane soovib kogu Eesti territooriumi saada sõjaliselt oma kontrolli alla.
Kokkuvõtvalt arvan, et otsest riigikaitselist vajadust Saaremaale NATO baasi ja mereväebaasi rajamiseks ei ole. Piisab Kaitseliidu malevast, kuid maleva relvastus peab olema modernne ja kõlblik sõjapidamiseks maal, merel ja õhus. Lisaksin, et hetkel on Kaitseliidu Saaremaa maleval ainult piiratud sõjapidamise võimekus maal.
Kaido Kalf
Erakond Eestimaa Rohelised
Eesti kaitsevõime aluseks on koostöö NATO-ga, piisav heidutusvõimekus ja totaalkaitse (kutseline ajateenistus, reservtäiendusõpe ja kaitseliit), mistõttu on loogiline süvendada koostööd NATO-ga ka sellisel moel, et mõned NATO baasid võiksid asuda Eestis.
Täna on NATO panustamas Ämari lennuväebaasi uuendamisse, et baas ja lennurada oleksid suutelised teenindama vajadusel NATO vägede kiiret piirkonda toomist. Et Eestil puudub piisav mereväe ja rannakaitse võimekus ja sellise võimekuse loomine iseseisvalt oleks liiga kulukas ning lähikümnendil seetõttu võimatu, on ettepanekutel rajada Eestisse ja saartele NATO mereväebaas jumet.
Paraku ei näe NATO uus strateegiline kontseptsioon ette uute baaside rajamist Ida-Euroopa liikmesriikidesse, mistõttu sarnaste ideede realiseerumine sõltub ainult ja ainult võimalikest NATO arengutest, nagu Soome Vabariigi liitumine NATO-ga jms.
Raimond Ellik
üksikkandidaat
Saaremaa sai alles umbes 15 aastat tagasi Vene sõjaväe üksustest lahti, seega on taastunud ka rahu taeva all, ei tiiruta sõjaväe lennukid ega sega meie igapäevast argielu muukeelsed inimesed. Mina olen selle vastu, et Saaremaale tuleks NATO baas või merevägi.
Saaremaal on tugev Kaitseliidu malev, nendel on võimalus treenida ja arendada ennast meie sõjaväe polügoonidel endistes Vene sõjaväeosades. Rannakaitsekaatreid peaks olema rohkem, et suudaksime päästa uppujaid, kõrvaldada reostusi ja teha muid päästeoperatsioone. Rannakaitse kaatrid peaksid baseeruma ümber Saaremaa ja Muhumaa, aga ka meie väikesaartel Vilsandil, Ruhnus, Abrukal. Meie Saaremaa on selleks liiga väike, et tuua taas võõrvägesid, hoidkem oma loodust ja ilusaid randu ning rahulikku elurütmi!
Loading ...
Puht mõtte tasandilt võttes võiks minu poolest küll Saaremaal kaitseväe/NATO baas olla. Otseselt selle vastu küll ei ole :)
kindlasti peaks olema.näiteks radarid ja raketid laevateede kontrolliks(et gazprom ei läheks naglaks) :)
Mida rohkem tehnikat ja sõjamehi Saaremaale tuleb, seda suurem on tõenäosus, et ohu korral meid rünnatakse.
Nagu ilmneb, pole Isamaa ja Res Publica Liidul selles asjas seisukohta (vähemalt Argo Kirss ‘ile pole neid tutvustatud).
Samas on väga huvitav see lähenemine asjale regionaalpoliitiliselt küljelt:
1.Iga suurenenud tarbimine suurendab reostust. On keeruline loota neid tehnorajatisi teenindavate (sissetoodud) inimeste huvi kohaliku keskkonna hoidmisel.
2.Kindlasti muudavad migrandid saare elu ühel või teisel moel mitmekesisemaks ja huvitavamaks – erinevus rikastab! Tegelikus ilmselt nõuaks kordades suuremat politseiüksust.
3.Kui rannavalvepatarei peaks hakkama mõjutama kaupluste, teenindusettevõtete, meelelahutajate ja ehitusfirmade käivet, peaks seda rahvast ikka VÄGA palju tulema.
4.Kui palju kasutavad tänased koolid ja sõjaväeosad kohalikku põllumajandustoodangut? Ilmselt mitte eriti palju, sest riiklike struktuuride varustushanked on sõltuvuses hankijate ja tarnijate personaalsete huvidega.
SH-lt väga hea küsimus, mida peaks küsima kõigilt riigikogu kandidaatidelt Eestis. Riigikaitse ja julgeolekuteemaline debatt ETV-s läks küll aia taha. Siin aga on vastused asjalikud ja julged.
Pääste armee
Saarte Häälel on väga head konksuga küsimused Riigikokku pürgijaile.
Aga kui sõnastaks pika küsimuse natuke ümber ja jätaks need naatod jm sellise välja – Kas Saaremaal võiks olla väeosa?
Saare Maakond (edaspidi Saaremaa) on samasugune esimese järgu haldusuksus nagu iga teine maakond eestis. Aga vat ei ole – Hiimumaal ja Saaremaal on saareline omapära – nii probleemid, kui ka ressursid on lokaalse iseloomuga. Õnnetuste ja probleemide korral peame ise, oma jõududega, hakkama saama, sest mandrilt abi toomine on aeglane ja ka kulukas.
Eestis tegelikult ei ole üldist sõjaväekohustust, sest “aega” saab ka teenida alternatiivteenistuses. “Sääduses” on selline asi küll kirjas aga mingit alternatiivteenistust riiklikult loodud ei ole. Eestis tegeletakse sisulise asja tegemise asemel mainekujundusega – toon näiteks Piirivalve. Naatosse pürgides “luges” eesti piirivalve kaitsejõudude alla selleks et näidata naatole, kui suur osa eesti SKPst läheb kaitsekulutusteks. Nüüd siis loeme piirivalvet politseijõudude alla kuuluvaks. Kas aga sisult midagi muutus?
Kui meres ulbib õlilaik, siis on see riigi probleem (jälle Piirivalve näol), kui see õlilaik on jõudnud aga randa, siis on see Saaremaa kohaliku omavalitsuse probleem. Olgu kelle probleem tahes – inimjõudu on vaja selle probleemi lahendamiseks igal juhul. Üks näide siis sellest, kus alternatiivteenistuse poisse saaks ära kasutada.
Rootsis, Gotlandi saarel on nii sõjaväeosa (muidugi mitte NATO oma) ja on ka alternatiivteenistus ning asi ka toimib.
Seega jah, Saaremaal peaks olema “väeosa” ja päästekompanii laadne alternatiivteenistus oleks üheagselt juba seaduse järgi eestis vajalik, otseselt suurendaks sisejulgeolekut Saaremaal, kasvataks noortes patriotismi jne jne ning sellise asja saavad luua just Riigikogu liikmed.
NB! Riskikommunikatsioon ei asenda riskianalüüsi – need on täiesti erinavad asjad.