Pöide kiriku kehvast, võiks öelda katastroofilisest seisust on palju räägitud ja kirjutatud. Ka üleriigilisi meediaväljaandeid ei ole meie ühe vanima pühakoja saatus külmaks jätnud. Sestap on kosutav tänasest lehest lugeda, et ka kohalik võim ehk Pöide vallavolikogu ei ole mitte käed rüpes istunud, oodates seda imet, mis probleemid sakraalhoonega ükskord iseenesest lahendaks.
Muidugi võib nende ridade lugeja ka öelda, et milleks me üldse peame ühe “rõhujate kantsi” taastama. Toimetus on seisukohal, et siiski peame. Kannab ju kirik, mis on olnud aastasadade vältel oluline meie esivanematele, seda põlvkondade järjepidevust, milleta ei säiliks ka meie kultuur.
Soovitame hoopis kõigil saarlastel endalt küsida: mida saaksin mina teha Pöide kiriku heaks? Ehk leiaksime ühiselt nõu ja abi, et kultuurimälestis meie kõigi rõõmuks siiski alles jääks.
Loading ...
Saaremaa vanimad kirikud on nii ja naa.
Ühtepidi ju tõesti tulid orduväed maale ja nõudsid oma ülemvõimu tunnustamist. Aga nad pidid siia ikka ja jälle tagasi tulema, jälle ja uuesti nõudma! Ega see paljukirjutatud 1227 polnud ju viimane kord…
Teistpidi, kui lugeda varasemate ja hilisemate rahulepingute sisu kohta, on seal ühel pool alla kirjutanud jälle saare vanemad ja teisel pool siis miskid ordu mehed. Kui nüüd õieti mäletan, siis oli see 1260ndatel sõlmitu, kus ordu nõudis sõja korral saarlaste hobuste ja mehitatud laevade tuge!
Kui alistunud saab olla see rahvas, kel hobused ja laevastik alles?
Ja varsti tuli 1300 aasta saaremaa kodusõda ja siis juba Jüriöö jne jne
Arheoloogide sulest on siit sealt lugeda olnud, et neid vanimaid kirikuid ilmselt ehitatigi kohalike vanemate juhtimisel.
Ja Töllu tegemisteski on kirikute ehitamise episoodid.
Et siis pole see ajalugu ei must ega valge ega must-valge.
Et kui kogudust enam alles pole, siis on ettepanek tehagi sinna üks huvitav ja kaasaegne muuseum saaremaa ajaloost oma pooltoonide ja eri värvidega. Kui kogu ajalugu ei mahu ära, siis näiteks muinasajast keskaega üleminekust. Sellest ajast millest on kirik pärit.
lammutada! pole kirikut pole probleemi
Muinsuskaitsealust objekti ei saa lammutada, see peab ise kokku kukkuma.
Annaks Jumal, et keegi selle kukkumise hetkel alla ei jää. Näiteks bussitäis kooliõpilasi…
Noorte ja vanade kirikukülastus sõltub ilmselt pigem kiriku poolt pakutavast. Kirikult ootaks ju mingitki tuge kas hingele või ihule.
Targa vaimuliku jutlus-vestlus-filosofeerimine oleks kindlasi huvitav, heategevus (ka koguduse poolne) ühendaks kindlasti erinevaid inimesi.
Kogu häda on ilmselt vaimulike endi hingelises harimatuses ja tuimuses, on unustatud kristluse juured…
Kuna kõik kirikud on ehitatud „eriprojektiga“, siis on loomulik ka tema haruldus – pigem oleksid haruldused samased kirikud.
Kirik on oma loomult samane mistahes parteiga. Parteide puhul tahaksime nende „rippumatust“ riigi rahakotist, nende majandust sõltuvaks nende liikmete annetustest. Kui kirik on tühi, pole teda vaja. Need kellel on seda vaja, peab seda ülal vastavalt oma võimalustele ja vajadustele.
Kultuur on kõik see mis on me õmber – ka kultuuritus.
Iga ehitis kannab endas mingit teavet, mälestust, emotsiooni…
Huvitav on eestlaste puhul leigus nende endi kantside suhtes.
Pole ma veel kuulnud, et hakataks taastama Kaarma või Valjala maalinna, ometigi olid need saarlaste ajaloos VÄGA OLULISED paigad. Pigem kaevatakse välja Maasi kindlus!
See on sihuke veider masohhism: vana orjastaja räämas pee kasvõi lakutakse puhtaks, oma kaatsad kõdunevad lihtsalt ära!
Karta on, et pärast Maasi kindluse ehitamist lakkaski muinas-eestlus ja algas (ilmselt igi)kestev orja-aeg…