Praegu, mil Saare maakonnas perearste napib, puudub tegutsevatel tohtritel võimalus korralikult puhata, täiendustelkursustel käia. Kuna paljudel neist pole võimalik endale asendajat leida, ei saa perearstid lubada endale luksust ise haigeks jääda.
See oli üks põhiline probleem, mille perearstid kokkusaamisel Saare maavanema Toomas Kasemaaga esile tõid ning mis kirgi küttis ja mille arutamine aega võttis. “Sarnane olukord on kogu meie riigis. Ja just see viib lõpuks tohtrite läbipõlemiseni,” tõdes haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Tõru. “Ja sellest tulenevalt ongi reaalsus see, et praegused tegusad ja hakkajad arstid lõpuks oma ametist loobuvad.”
Ühisnõupidamisel, millest võttis osa kuus maakonnas tegutsevat perearsti ning Eesti haigekassa ja Kuressaare haigla esindajad, arutati ka, kuidas meelitada Saaremaale noori spetsialiste. Leiti, et arstide Saaremaale saamiseks tuleb koos tegutseda maavalitsusel, kohalikel omavalitsustel, ministeeriumil, ülikoolil ja perearstidel. “Püüdsime leida võimalusi, mis viiksid sobivate tulemusteni, kuid konkreetsetest lahendustest on hetkel veel vara rääkida,” sõnas Tõru.
Ühisnõupidamisel arutati veel mitmeid perearstidele olulisi teemasid nagu tehniliste abivahendite soodustingimustel taotlemine, hooldus-õendusteenuse kasutamine, puudega laste probleemid jne. Kuigi seekordsest ühisnõupidamisest võttis perearste osa kasinalt (19 arstist oli kohal 6), arvab Anneli Tõru oma sõnul, et sellised kokkusaamised on vajalikud. Ta avaldas lootust, et hea uudis levib ning järgmistel kordadel on ka perearstide poolne huvi asju üheskoos arutada ja tegutseda suurem.
Vähegi tõsiseltvõetaval perearstil on ikka päris korralikud sissetulekud, mis võimaldavad neil päris lahedalt ära elada. Aga noh, on ju ka igasuguseid õnneõngitsejaid, homoöpaate, tiibeti- ning maausulisi, kes nõuavad endale prii ülalpidamist, tasuta töö- ja eluruume ning kolmekuist puhkust soojamaa mererannal.
Jääb arusaamatuks mõte, “ei saa perearstid lubada endale LUKSUST ise haigeks jääda”. Millal haigeks olemine luksuseks muutus? Kas tegemist luksuskaubaga või raha sissetoova teenusega? Meie perele on iga haigusleht paraja augu pere eelarvele toonud. Haigeks olemine meile luksust toonud ei ole. Üritame haigustest eemale hoida.
no mõni perearst meie linnas küll läbi ei põle aga enamus on tõesti ülekoormatud.Suur tänu nendele!
Aidata saab ainult seda, kes on nõus abi vastu võtma.(16/9)
Jah, see oleks väga tore, kui inimesed saaksid rahulikult oma tööd teha, ka perearstid. Huvitaval kombel ei ole kirjutises sõnagi juttu aga perearstide tööst vaid just sellest, mis ei ole töö. “Luksus” ei ole mitte haiguslehel olemine vaid luksus on see, et Saaremaa üheksateismest perearstist kuus leidsid aega maavalitsuses pläkutamas käia. Enamus inimeste jaoks on haiguslehel olemine tõesti kallis luksus, sest pere vajab toitmist ja uutest töötahtjatest on järjekord ukse taga ning perearste on vähe, kelle poolde pöörduda ning pole võimalust ka maavalitsuses pläkutamas käia.
Palju sõltub ka inimeste suhtumisest ja arusaamast, millega keegi tegeleb või tegelema peab. Kirjutist lugedes meenus esimese asjana kahe vallavanema haiglasik arusaam, mis alloleva kirjutise kahes viimases lõigus.
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=9637
Kui selline seisukoht õeldaks välja perearstide kohta, siis oleks nad kohe maavalitsuses pläkutamas ja ajakirjanike rinna najal nutmas. Need aga kellest selles kirjutises juttu ei tohi isegi ametühingusse kuuluda – lõuad pidada ja edasi teenida! Uutest tahtjatest on järjekord ukse taga!
mihuke uudis seal nüüd hea oli, mille peale ülejäänud järgmine kord kokku tulevad?
Kes selle perearsti süsteemi tuksi keerasid kui mitte arstid ise. Kõik tahtsid omaette eraldi töötama hakata, ei tahetud koos tegutseda. Tahes või tahtmata jäävad perearstid üksi töötades samasse olukorda kui see on praegu. Kui ühise katuse alla ei saada, nagu vanasti oli polikliinik, siis pole lahendust tulemas. Ei aita siin ka juurdetulevad perearstid, haigeks ei tohi lihtsalt jääda ja puhkust ka ei saa!
Sama olukord valitseb ka väikefirmades nende loomisest peale. Pole lihtsalt liigset raha, et asendajaid tööl hoida.
Kogu perearstinduse idee on ju surnult sündinud -teeks ka vallad samataolisteks , huvitav paljud ellu jääks .Mõnes kohas tõmbavad arstid miljoneid kasumeid ( haigete arvelt ) , teistes kohtades ie jätku raha .Omal ajal ju sakslased ütlesid juba ju – ärge tehke perearstindust ,nemad sellega tõsises hädas . Arstid tahavad hiigelpalku , aga ühiskond ei ole võimeline seda maksma . Ka soomlased sellega hädas – suures hädas meelitavad meie parimaid endale ( maksavad neile ju poole vähem ), et oma süsteemi kuidagi vee peal hoida . On ka sealtpoolt tulnud ju signaale , et arendama hakatakse umbes meil kunagi olnud polikliinikute süsteemi .
haiguslehel olemine on tänapäeval luksus ja mitte ainult perearstid ei saa omale seda luksust lubada vaid ma eeldan, et paljud eestlased. mina nt ei saa haigena voodis paraneda, pere eelarve lihtsalt ei võimalda seda.
Vapustav jutt koos samaste kommentaaridega!
Aili Kokk vist ei kirjutanud seda juttu päris tervena ja kommentaatorid läksid ka ikka asjata leili, sagrides sõnade kallal, märkamata jutu mõtet.
Mul on minu perearstist tohutult kahju – ta on NII kohusetundlik, et kipub unarusse jätma isikliku elu ja tuleviku.
Minu meelest peaksid haridus- ja sitsiaalministeerium VÄGA tõsiselt läbi vaatama kõrvaleheidetud ülikoolijärgse töökohustuse teema.
Maksumaksja ei pea harima võõrsile minevaid arste.