Mahetootjad tahavad kuni kolm korda suuremaid toetusi (8)

Mahepõllumajanduse koostöökogu esitas põllumajandusministeeriumile ettepanekud mahepõllumajanduse toetusskeemide väljatöötamiseks maaelu arengukava 2013. aastal algavaks uue perioodiks.

Mahepõllumajanduse koostöökogu leiab, et Eesti mahetootjate konkurentsivõime huvides tuleks mahetootmise põllukultuuride toetusmäärasid suurendada. Teistes riikides makstavad mahepõllumajandustoetused on Eestis makstavatest valdavalt suuremad.
Kui praegu makstakse mahetoetust põllukultuuride kasvatamise eest 1865 krooni hektari kohta (119,2 €/ha), siis alates 2013. aastast tahavad mahetootjad põllukultuuri kasvatamise eest toetust 200 või 250 eurot. Kahest väiksem toetussumma oleks ette nähtud neile, kes saavad toetust ka keskkonnasõbraliku majandamise eest.

Avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks küsivad mahetootjad aga praeguse ligemale 350 euro asemel sõltuvalt tootmise seotusest keskkonnasõbraliku majandamisega 800 või 1000 eurot hektari kohta. Lisaks soovivad mahetootjad, et köögivilja ja marjade, maitse- ja ravimtaimede toetusaluse pinna suurus võiks alata 0,1 hektarist. Nimetatud kultuuride pinnad on väga väikesed ja jäävad praeguste nõuete alusel toetuse alt välja.

Kartul ja astelpaju ühe toetuse alla

Arvestades mahetootmisele üleminekuga kaasnevat saamata jäänud tulu ja lisakulutusi, peavad mahetootjad vajalikuks luua kartulile, söödajuurviljale ja astelpajule eraldi toetusgrupp. Selle grupi toetusmäär jääks kahe eelneva vahele ehk siis 400 või 500 eurot sõltuvalt tootja seotusest keskkonnasõbraliku majandamisega.

Seni kuulus kartul ühte toetusgruppi põllukultuuridega, kuid TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein ütles Saarte Häälele, et kartuli kasvatamise peale kulub kütust ja hoolt rohkem kui teraviljale, kaunviljale või õlikultuuridele. “Ta on töömahukam kui teraviljakasvatus,” märkis Klein.

Praegu köögi- ja puuviljade grupis olev astelpaju tahetakse viia aga nõks väiksema toetuse peale, kuna astelpajuaedu on küll palju, aga marjade korjamist suhteliselt vähe. “Kunagi neid hirmsa hooga rajati, aga nüüd nad lihtsalt seisavad. On küll mahedana kirja pandud, aga midagi seal ei tehta, võetakse vaid kõige kõrgemat mahetoetust, mida makstakse,” tõdes Tiia Klein.

Lisaks küsivad mahetootjad tuleviku tarvis peale ühtse pindalatoetuse mahetoetust ka neile rohumaadele, kus karjatatakse loomi ja tehakse loomadele sööta. Seal võiks mahetoetus uuel finantsperioodil küündida umbes 160 euroni hektari kohta.

Metsafirmad mahetoetusest ilma

Mahepõllumajanduse koostöökogu arvates tuleks leida võimalus mitte maksta tulevikus mahetoetust tootjatele, kelle põhitegevus on vaid rohumaade purustamine. Sellisesse gruppi kuulub Tiia Kleini sõnul näiteks palju suuri metsafirmasid, kelle käsutuses on suuri maavaldusi, kuid kes neid harijatele kasutada ei anna ja võtavad nende peale nii ühtset pindalatoetust kui ka mahetoetust.

“Nad sõidavad oma maadel kord aastas purustajaga üle ja purustavad kõik, mis-kes seal on, kaasaarvatud konnakesed, hiirekesed ja väiksed kitsetalled,” rääkis Tiia Klein. Nimetatud toetuse äravõtmise ettepanek ei puuduta aga neid tootjaid, kellel on vaid taimekasvatus ja kes kasvatavad heintaimi sihtotstarbeliselt haljasväetisteks.

Loomade (sead, linnud, küülikud) toetuse osas on ettepanek katsetada praegust varianti veel paar aastat ja 2012. a olukord üle vaadata. Juhul kui uuel eelarveperioodil ei osutu võimalikuks loomade jaoks toetust maksta, tuleks rohumaamäärad üle vaadata. Näiteks suurendada rohumaa baasmäära ja arvestada toetust lisaks juurde loomkoormuse kohta, mis ületab 0,2 ühikut hektarile.

Samuti soovitakse suurendada loomade arvestusühikut lüpsilehma puhul 1,4 ühikule ja lamba puhul 0,18 ühikule. Toetatavate lindude nimekirja soovitakse lisada vutt.