Vaikimine oleks vale (68)

Patriootiline tegevus oma kodukoha, kogu riigi arengut silmas pidades peab olema kantud omakasupüüdmatust heast tahtest. Näha ja kritiseerida tegevust ilma laiemat keskkonda, piirkonna (Saaremaa) tervikut arvestamata on tänapäeval pisut lühinägelik. Pimesi patrioodiks olemine loob täiendavaid pingeid ühiskonnas.

Orissaare patrioot Elo Lember oma 29. jaanuari artiklis “Ei saa kauem vaiki olla” seletab lahti paljude Orissaare valda otseselt puudutavate protsesside kulgemise tagantjärele, võtmes “mida kõike oleks pidanud teisiti tegema”.

Arvan, et arvamused on ilmselgelt kiiva, aga ometi ajastus päris hea. Kogu vallavolikogu ja vallavalitsuse tegevus – selle alusel ju vallavanem elu korraldab – on lahti kirjutatud kui kuritegeliku organisatsiooni tegevus oma rahva vastu. Selgitan osa tegevuste, mida 29.01.2011 artiklis käsitleti, olemust lähemalt:

* Kahju, et patrioot ei tea midagi Maasilinna laeva muuseumihoone eskiisprojektist, mis koostati koostöös Eesti meremuuseumi direktori Urmas Dreseniga, kes soovitas ka arhitekti. Selle kindel seisukoht oli Orissaares rajatavas muuseumihoones Maasilinna laev üles ehitada. See oli ka üks Illiku laiu arendamise lähteülesanne. Kogu hea idee ja kavatsused jooksid liiva, kuna väljavalitud arendajale ei olnud selge mõiste “avalik raha”, selle liikumise läbipaistvuse vajadus. Paraku ei saanud temast lepingupartnerit.

* Maasilinnaga on ära tehtud suur töö, selle promomiseks on korraldatud erinevaid üritusi, väga palju huvitavat on veel välja kaevata – ainult patriotismist siin ei piisa. Keegi peab projektitaotluse kirjutama ja hea mõtte realiseerima. Mina koostasin Maasilinna väljakaevamis- ja konserveerimistööde tarvis kokku neli projektitaotlust summas pea 200 000 € (kõik need said heakskiidu ja rahastatud) ning seda oma põhitöö kõrvalt, lisatasu saamata.

Olen kuulnud, et Orissaare gümnaasium koos Silvi Teesaluga on Maasilinna arendustööd jätkamas.

* Mis puutub perearstikeskusse, siis hoones on kaks perearsti ja kiirabi. Perearst Jaan Kirss renoveeris ühe osa perearstikeskusest oma raha eest. Sellekohane leping on vallas olemas. Lepingu põhimõte oli tasaarveldus, kus ruumide renoveerimissumma läks rendikulude katteks, suurusjärk sellel lepingul oli 6400 €. Püüdsin ka patrioodi ehk teise perearsti Elo Lemberiga lepinguni jõuda – see ei õnnestunud kohe kuidagi. Jutt oma rahalise ressursi kasutamisest valla kinnisvara parendamiseks peab olema dokumentaalselt ära näidatud või seda ei ole.

Üks asi tuleb perearstikeskuse renoveerimisel meelde – see oli kaldtee ehitus ratastoolidele. Arusaamatu oli perearst Lemberi tohutu vastuseis perearstikeskusele nii vajaliku detaili lisamisel. Vastus oli ühene: “Me tõstame need ratastoolid terve täiega trepist üles.” Selge mõistus jäi peale, täna on Orissaares nõuetele vastava kaldteega perearstikeskus.
Selleks ajaks kui Keskerakond riigieelarve rahakotiga Orissaarde jõudis, oli teine perearst juba aastaid oma patsiente vastu võtnud hästi renoveeritud ruumides. Tänud teile, Keskerakond, midagi teha pole, taotlusel on tõesti minu allkiri, lisaksin, et “poliitilise rahaga” on Orissaares palju korda seatud.

* Kahju, et patrioot ei ole siiani endale selgeks teinud KOIT-kava alusel investeeringuobjektide paremusjärjestuse kinnitamise korda. Nimelt käib hindamiskomisjon kõik objektid läbi ja hetkeolukord on olulisemaid aluseid pingerea tekkel. See, et täna kaks reformierakondlasest omavalitsusjuhti ajaleheveergudel oma mõtteid ja kavatsusi arutavad, on pigem väljanäitamise küsimus kui et eriti mõttekas tegevus.

* Spordihoonest niipalju, et selle olulise projektiga tegeles selleks nimetatud töögrupp pikka aega. Sinna kuulusid oma ala spetsialistid ka naabervallast. Üks liikmetest oli ka suur spordimees Arvi Lopato, kelle silmad kahjuks valmis maja ei näinudki.

Võimalikke projektlahendusi oli mitmeid – vana võimla rekonstrueerimine ja ühenduse loomine õpilaskoduga. Teine võimalus oli ehitada praegusesse asukohta, aga poolteist meetrit madalam hoone kui olemasolev. Lõpuks sai ta selline, nagu ta on, viimane parandus projekti – viia spordihoone lae (sõrestiku) kõrgus rahvusvaheliste võrkpallivõistluste pidamiseks vajalikule kõrgusele. Üks oluline põhjendus oli ülemaailmsete Saarte mängude tulek Saaremaale ja sellekohaste spordisaalide puudus. Spordihoone avati 2007. aasta märtsis, enamikule Orissaare rahvast on tänane spordihoone omaks saanud.

Ilu on vaataja silmades, selle vaevarikast saamislugu teavad vähesed. Olen kuulnud patrioodi sapiseid kommentaare spordihoone kohta ennegi – tema pole ju seda teinud, seega on ilmselt kõik valesti. Maavanem on vaid korra vabariigi aastapäeva vastuvõttu väljaspool Kuressaaret teinud, see ainus koht oli Orissaare spordihoone.

Elo Lember on olnud vallavolikogu liige aastatel 1996–1999. Ta on osalenud KOV-i volikogude valimistel veel 1999–2002, siis ta volikokku ei pääsenud, 2005–2009 kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas, saades Orissaare patrioodina, perearstina vallarahvalt 11 häält ja volikokku ei pääsenud. Kas perearstil, kes saab oma valla patrioodina oma valla rahvalt vaid 11 häält, on mõtet mõelda end Soomes töötavaks perearstiks?

Ilmselgelt on perearsti selgete poliitiliste hoiakute olemus, nende valjuhäälne väljaütlemine pigem küsitav. Kas varsti jõuame olukorrani, kus valime perearsti tema poliitiliste vaadete, väljaütlemiste järgi? Veel hullem, perearsti tagatoas segatakse patsiendile rohtu vastavalt sellele, millisesse erakonda ta kuulub.

Perearst Elo Lember oli siiani ka minu perearst – paraku on mul viimane aeg uus perearst leida.
Lõpetan ka mõne aforismiga:
PORI – “Kunagi ärge pilduge teisi poriga. Isegi kui viskate mööda, jäävad teie käed poriseks.” (Theodor Parker).
ARST. RAVIMINE – “Parim moodus oma raskemeelsuse ravimiseks on unustada oma keha ja huvituda mõne teise omast.” (Jane Ace).
Loe ka 29. jaanuari Saarte Häält.

Raimu Aardam
Kihelkonna vallavanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)