TÕRJUMA VÕIB JÄÄDAGI: Libedusetõrjet võib praeguste heitlike ilmadega Heino Vipi sõnul kas või tegema jäädagi, kuid linnaelanikud on üldiselt siiski päris hästi hakkama saanud.
Foto: Egon Ligi
Läinud nädala lõpul linnavalitsuse poolt välja hõigatule, et libedusetõrjeks vajalikku killustikku saavad libedaga jänni jäänud linnalt, reageeris hulk linlasi. Päris kõik neist killustikuabi siiski ei vaja.
Kella 9 paiku eile hommikul oli taevast alla sadava lobjaka tõttu kohati raske arugi saada, kas ja kus kinnistuomanikud sõelmeid oma koormisalale puistanud on, ning see on linna heakorrajärelevalve spetsialisti Heino Vipi sõnul üksnes praeguse heitliku ilma süü.
Mõned tunnid varem oli suurem osa kesklinna tänavatest Vipi kinnitusel puhtad ja korralikult killustikuga üle puistatud, ent nii kui lumeloppa sadama hakkas, peitis see varahommikul tehtud tööst pea kõik jäljed. “Kui nüüd õhutemperatuur kas või pisut langeb, siis on kõikjal jälle liuväli, vaatamata sellele, et kell 7 hommikul oli kõik ära koristatud,” rääkis parasjagu tänavate olukorda kontrollimas olnud Heino Vipp Saarte Häälele.
Sõelmed sulavad lumme
Ta nentis, et kui päeva jooksul säärast ollust aina juurde sajab, siis peaks kinnistuomanik või kojamees sisuliselt pidevalt kõnniteed puhtaks lükkama ja sõelmeid maha puistama. Päris selline töögraafik poleks aga mõeldav. “Sellise ilmaga on libedust ikka väga raske tõrjuda,” tunnistas Vipp, et mõistab inimeste muret.
Kaevu tänav on järelevalve spetsialisti sõnul ehe näide sellest, kuidas detsembrikuine paks lumi on jäänud kõnniteelt täielikult koristamata. See on kinni trambitud, kuna tänavat mööda käib iga päev kooli sadu koolilapsi ning suuremate sulailmadega kaob teele puistatud killustik lihtsalt lume sisse ja väiksemagi külmaga külmub kinni.
“Kinnistuomanik võib siia peale panna aina uusi sõelmeid ja panebki, aga nii on väga raske sellest jagu saada, kui kohe pole lund ära koristatud,” selgitas Vipp, lisades, et taolist kõnniteed tuleks sajuga koristada vähemalt 4–5 korda päevas, et lumest ja libedast jagu saada ning vältida lume kinni trampimist.
“On küll näha, et nad on üritanud teed pisut lahti hoida, aga ikka muutub ta songermaaks, sest kui tegemist on näiteks vanainimesega, siis vanainimesel on sellist teed väga raske lahti hoida,” tähendas ta. Taolises seisus tänavaid Vipi sõnul linnas õnneks siiski väga palju ei ole ja leidub ka selliseid kohti, kus jää on tänavatelt täielikult lahti toksitud.
Hoiatusele reageeritakse kohe
Esmaspäeva õhtuks oli linnavalitsusele laekunud 22 sooviavaldust killustikuabi saamiseks. Kõik need kohad on Heino Vipi sõnul ka läbi käidud ning kolmandik neist teatajatest sõelmeid tegelikult ei vaja. “Asja mõte on ikka selles, et sõelmed on neile, kes omadega toime ei tule,” ütles Vipp, märkimaks, et need, kes paremal järjel on, peaks suutma sõelmeid siiski ise osta.
Heakorrajärelevalve spetsialisti sõnul on linn teinud majaomanikele, kel ohtlikud jääpurikad katuselt koristamata või libedusetõrje kõnniteel korralikult tegemata, pea 50 hoiatust. “Ja hoiatusele on kohe reageeritud, pole veel kordagi olnud, et oleks tegemata jäetud,” tähendas Vipp. Paljuski on inimeste tähelepanematus ümbritseva suhtes tingitud aga sellest, et korralikku talve pole aastaid olnud.
“Ei saa ju nõuda, et 24 tundi järjest oleks inimene tänaval koristamas. Talv on talv ja kui me tänaval liigume, siis tuleb jalga panna ka vastavad jalanõud. Kui paned nahktaldadega kingad, siis tõepoolest uisutad ja lendadki selili,” nentis Vipp.
Loading ...
Nu rääkides Kaevu tn njh aga usun et ka ehtne näide on Pihtla tee äärne…tulin just täna mööda seda ja ikke äge oli et püsti jäin…Kus juures pihtla tankla välja sõidul oleks vaja lausa paati…Aga tore et asi liigub paremuse poole.Näha on et vaeva nähakse!
minu meelest kinnistuomanikud on väga kenasti puhastanud kõnniteed, vähemalt enamus, mida ei saa aga öelda linnateede kohta.Oh mul väga lahe video isegi olemas, kus linnamajanduse mehed hüppavad autost välja, kõigil labidad käes ja siis toetades nende peale tõmbavad suitsu ja mitte ükskord ei tehta labidatega mitte midagi.Ja selle eest me siis maksusid maksame, milleks neid mehi üldse nii palju vaja on, kui nad ei viitsi ennast isegi liigutada!
sa siis ei ole veel aru saanud, et linnamajanduse meeste ülesandeks ongi kohale sõita, labida najal suits ära teha ja siis järgmisesse kohta edasi sõita, et seal ka suitsu teha jne.
mingi totakas seadus on kunagi vastu võetud, mis meeldib AINULT linnavalitsustele ja ahistab elanike!
See ei ole enam demokraatia! See on diktatuur!
—-
ahistab see seadus nii majaomanike kui ka teisi kodanike:
keegi ei ole sunnismaine, et 24/7 kodus istub ja lund kühveldab. Inimesed käivad mandril-välismal-öösel tööl, on haiged, on puhkusel SEL AJAL EI HOOLDA KÕNNITEED KEEGI JA KOGU LINNARAHVAS PEAB SUMPAMA JA UISUTAMA.
Ja kuidas saab linn nõuda nt. gripiga teki all olevalt inimeselt lume rookimist?
Hea et ametnikud oskavad iga ilmaga soovitusi jagada kohe kergem hakkab ja tekib tunne, et keegi kusagil kõrgel võimukoridoris ka inimestest hoolib- niisiis nahktallaga kingad ei sobi, aga millised sobivad, kas kummitallaga.
Minu meelest on ülekohtune, et on pandud kinnistuomanikele kohustus kõnniteid hooldada. On see ju ikkagi avaliku kasutuse maa ja mitte eraomand!Meie tööpuuduses vaevlevas Eestis oleks mitmel inimesel tööd, kelle mureks oleks kõnniteede korrashoid! miks mina eraomanikuna pean vastutama linna valitsuse tegemata tööde eest? Lähen hommikul tööle (maksud linnavalitsusele!), liivatan enne tänava- aga töölt tulles on tänav ikkagi hullusti libe. Panen siis tänavale sildi (kõnnitee on ju tehtud nagu minu eravalduseks?)- ära käi siin, libe on! Siis olen hoiatanud inimesi! Miks autoteed on linnavalitsustele oluliselt tähtsamad kui kõnniteed? mul ei ole ju lepingut linnavalitsusele kuuluva eramaa hooldamise jaoks, tahan sel juhul palka selle eest, eks? KÕNNITEED EI OLE JU ERAISIKU ERAVALDUS! See on avaliku kasutamise tee, mille eest peaks vastutama linn!
Park on jälle libe. Seal suudavad vist ainult rebased kõndida, oravad on juba ammu linnavalitsusse ära kolinud.