Keskkonnaministeeriumi tellimusel mitu aastat tagasi alanud üleeestilised meriforelli kudemisjõgede uuringud viiakse sel aastal läbi Saare- ja Hiiumaal.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et uuringu käigus kaardistatakse jõgede ja ojade koelmualad ja tehakse seirepüüki ning probleemide korral koostatakse olukorra parandamiseks vajalike tegevuste loetelu. Põhiline vaatlusaeg on suvel madalvee perioodil, mil jõe pinnas on kõige paremini näha.
Tuusi sõnul on uuringute üks eesmärk kaasa aidata meriforelli arvukuse kasvule. Kui osa kalaliikide, nagu näiteks tursa või lesta puhul, ei saa inimene arvukuse suurendamiseks teha midagi muud peale püügipiirangute kehtestamise, siis meriforelli arvukuse tõusule saab väga tõhusalt ja üsnagi odavalt kaasa aidata koelmualade korrastamisega.
“Meriforell ja lõhe saavad sigida ainult jões ja kui jõed on blokeeritud või halvas seisundis, siis sealt kala lihtsalt ei tule,” rääkis Tuus, kelle sõnul on kalavarude suurendamine loodusliku taastootmise teel odavam variant kui meriforellide asustamine.
Mandri-Eestis läbiviidud uuringute najal võib väita, et suuremateks probleemideks koelmualadel on suvilakooperatiive läbivatele jõgedele rajatud paisud, mis teatud veetaseme juures takistavad kalade rännet. Probleemiks on ka kaevamistööd kaldakaitsevööndis, sõnniku laotamine või loomade jootmiskoha rajamine liiga lähedal veekogudele.
Herki Tuus ütles, et meriforell on nii Mandri-Eestis kui ka saartel suhteliselt oluline püügiartikkel, mille aastane väljapüük on Eestis pisut alla 20 tonni. Umbes pool väljapüügist tuleb Soome lahest ja ülejäänud Lääne-Eesti rannikumerest ja saartelt. Esimese vabariigi ajal püüti Eestis lõhet ja meriforelli kokku 100 tonni ja rohkemgi, praegu püütakse neid kalu kokku umbes 30 tonni aastas.
Loading ...
Lisa kommentaar