Koju rutanud naine leidis maantee äärest vigastatud kassi, kes oli auto alla jäänud ja seejärel südametu juhi poolt tee äärde piinlema jäetud.
“Kõige jubedam ongi loom tee äärde piinlema jätta,” ütles kassi leidnud Marge Saarte Häälele, lisades, et ta ei mõista kassile otsa sõitnud juhi käitumist, kuidas too sai looma lihtsalt tee äärde surema jätta. “Oleks võinud kusagile helistadagi,” ohkas Marge, kes leidis vigase looma jaanuari alguses, kui Pihtla maanteelt kodu poole keerama hakkas.
Esialgu ehmatas naine ära, sest vaatas, et lumel lebab tema enda kass. Tegemist oli siiski sama värvi külakassiga, keda Marge oli korduvalt näinud, talle isegi trepile piima pannud, kuid ta ei teadnud, kelle oma loom on. Sel külmal päeval lebas kass aga piineldes tee kõrval.
“Kass elas ja tundis meid isegi ära,” rääkis Marge ning lisas, et nad viisid kiisu loomakliinikusse, kuid kahjuks ei olnud enam võimalik õnnetukese elu päästa. Samuti ei saanud kindlaks teha looma omanikku, sest kiipi kassil ei olnud. “Igatahes loom sai vaevast lahti,” sõnas Marge.
“Mõned inimesed on ikka julmad,” tõdes ka teine, Pihtla vallas elav naine, kes mõni aeg tagasi ise oma noorest koerast ilma jäi. Ühel päeval pääses noor ja mängulusti täis koer perenaise käest lihtsalt lahti, jooksis maanteele ja sai autolt löögi, mis ta tee äärde paiskas.
“Juht tuli küll autost välja ja vaatas auto üle, aga mulle ei öelnud ta sõnagi,” rääkis nördinud koeraomanik, kes teadis küll, et autole tekitatud mõlgid tuleb loomaomanikul kinni maksta, kuid teda hämmastas autojuhi julmus. “Ta ju ei teadnud, kas mu loom sai kohe surma või vajame me seal tee ääres abi,” ei suuda ta juhi ükskõiksust mõista, lisades, et juht isegi ei tundnud huvi, kas koeraomanikul on millegagi helistada.
“Oleks võinud kas või küsidagi,” ei suuda koera kaotanud naine võõra kalkust mõista. Mõlema loo puhul tekkis inimesel aga küsimus, kuhu helistada, kui leiad tee äärest viga saanud kodulooma. Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnul võib inimene helistada numbril 112. Sealt suunatakse informatsioon vajalikku kohta ja sündmuskohale saadetakse õiged inimesed.
“Kui inimene leiab tänaval vigastatud kodulooma, siis ei pruugi tal vastavaid kontakte kohe käepärast olla,” ütles häirekeskuse pressiesindaja Edvi Freiberg, selgitades, et kontakte saab küll otsida infotelefonidelt (Saaremaal 45 36 363). “Kui inimene ei tea aga infotelefoni numbrit ja pöördub 112 poole, siis ta saab sealt suuniseid edasiseks tegutsemiseks,” kinnitas Freiberg.
Loading ...
ca. 4 aastat tagasi oli sama juhtum nasva sillal, kus kass oli alla aetud. Soolikad olid rippumas teel ja kass elas ja roomas ümber oma telje esikäppadega. Ise ei suutnud teda enam hukata, sest see hais mis sealt sisikonnast tuli, oli suht halb. Keegi möödasõitja peatas ka veel auto ja lükkas kassi veits kõrvale. Läks mööda ca. 1 tund,siia sinna helistamisega, kes asjaga tegeleb. Mitte keegi ei võtnud asja kuulda ja lõpuks tuli ainsana vastu politsei, kes kassipiinad lõpetas.
Aru ma ei saa ja olla ma ei või… Kindlasti polnud tegu autojuhi poolt tahtliku loomavigastamisega, sest loomapiinamiskalduvustega tüüpidel on oma kirgede maandamiseks lihtsamaid ja odavamaid vahendeid küllaga. Pisielaja allaajamist ei pruukinud autojuht, eriti veel praeguste ilmadega märgatagi. Samas pole ajalehekirjutises mitte sõnagi loomapidaja vastutusest – järelvalveta kodulooma poolt autole tekitatud kahju peab ju loomaomanik hüvitama. Järeldus: autojuht näitas loomaomaniku suhtes üles suuremeelsust.
Samas mõjub kummalisena, et maainimene (mis sest et naisterahvas), kel vähegi normaalses talumajapidamises aeg-ajalt ikka mõne kodulooma või -linnu veristamist ette tuleb, ei suuda nüüd ühe väikese kassikese piinasid lõpetada ja peab linnast politsei appi kutsuma ja ajakirjaniku ette hädaldama minema.
probleem ajab probleemi taga- ei mõista kuidagi inimeste julmust, kuid aru ma ei saa ka sellest, miks ja kuidas hulguvad maanteedel ja linnatänavatel koerad ja kassid. Kas nendega ei peaks tegelema teatud asutused, kui neil puuduvad omanikud???
Ja ajab vihale ikka küll, kui koduhoovi pargitud auto on hommikul hulkuvate kasside poolt täis kustud!!!!
Teismeiga on karm aeg, aga elad ennast vales kohas välja. Kasva pisut ja tee load ja sõida pisut ringi. Küll siis näed, kui vältimatu võib olla loomakesele otsasõit.
Õnneks pole juba üle kümne aasta ükski loom mul auto alla jäänud,kuigi sõidan praktiliselt iga päev autoga.Nii veo-,kui ka sõiduautoga.Mu auto rataste all on siiski oma elu kaotanud nii koeri kui ka kasse,kes on nagu tahtnudki enesetappu sooritada.Aga ei saa aru,kui kutsutakse üles autojuhil looma piinad lõpetada.Kas nii,et tuled autost raudkangi või pussnoaga?Mis jama pärast veel tuleb?Kui on veel naine roolis ja pole püstolit kaasas?
oli kass alla aetud uuel tänaval :(
Liiklusseaduse on eeskiri, mis keelab otsasõidu loomadele! Ja inimesed on julmad, kahjuks. Kui tõesti juhtus, et loom ootamatult teele jooksis, võiks tõesti vähemalt kontrollida, et loom asjatult piinlema ei jääks. Olen näinud inimesi, kes meelega ajavdki näiteks kassi autoga taga, et loom alla ajada! On neidki, kes keksivad selliste asjadega. Julmurid! Kas inimene tõesti oma arengu käigus on kaotanud või kaotamas inimlikkust? Looduse kroonile on kõik lubatud? Ühel päeval tuleb kõigile oma karistus.
väga tore, et te külakassidele piima panete ja need saavad muudkui juurde sigida. Ükski autojuht ei taha mitte ühelegi loomale otsa sõita, aga loomad paraku ei oska autode kiirusega arvestada. Parem sõita üle kassist, kui äkilise rumala manöövri tõttu autotäis inimesi surnuks sõita.
…et vastutustundlik teguviis oleks peale (kodu)looma alla ajamist seisma jääda ja helistada 110. kas nad siis tulevad ise kohale või suunavad õigesse kohta, aga niisama edasi sõita on lihtsalt nõme! kui pole nii palju inimlikkust, et nanomeeter oma auto piduriketast ja veidi aega kulutada, siis selline sotsiopaat võiks end kohe kiikuma tõmmata…
küllap oli kass auto alla jäänud aga vaevalt keegi kassi alla ajas?
kodanikule “kratsib kukalt ja imestab”: ei tea, mis ajas teie küll elate. Kindlasti ei ole kõigil maainimestel koduloomi ja kindlasti ei tapa neid igaüks oma kodus. Lisaks on sellise tegevuse jaoks seadused ja kassi peab “magama panema” ikka loomaarst.
Ja justnimelt tuleks sellistest asjadest rohkem rääkida ja, nagu teie väljendate, ajakirjaniku ette “hädaldama” minna, et inimeste tähelepanu teemale suunata ja natuke mõtlema panna.
Inimene väidetavalt areneb pidevalt, aga paljudel on südametunnistus ja inimlikkus küll taandarenenud.