LUSTI KUI PALJU: Liisbet Karakjanile, Livia Merile ja Eliise Lopile meeldib väga koos Maritaga kõrgeid tornmaju ehitada.
Foto: Egon Ligi
Tänu üleeuroopalisele Leonardo Da Vinci programmile saabus Kuressaare ametikooli kaudu Pargi lasteaeda, kesklinna eralasteaeda Naerusuu ja väikelastekodusse kuuks ajaks praktikale kolm neiut Norrast.
Pargi lasteaias nädala jagu päevi mudilastega lustinud 20-aastane Marita Øien Berg on pealtnäha vaoshoitud, ent rõõmsameelne neiu, kelle Saarte Hääl leidis eile hommikul mängunurgast lastega tornmaju ehitamas. Põhja-Norras Vadsø Videregående koolis lapsehoidu õppiv Marita kaalub enda sõnul tõsiselt lasteaiaõpetajaks hakkamist. “Mulle meeldib just lasteaialastega töötada. Nad on ju nii armsad,” põhjendas Marita.
Neiu sõnul on ta ka Norras mitmel praktikal olnud ja seda juba poolteist aastat, sest õppetöö koolis kestab ühtekokku neli aastat, millest kaks on teoreetilise õppe ja kaks praktika päralt. “Nüüd on veel üks praktika tulemas, siis teen eksami ja olengi peaaegu õpetaja valmis,” naeris ta.
Eesti lapsed on täitsa teistmoodi
Praktikandi sõnul on Norra ja Eesti lasteaedades ning lasteski erinevusi küll ja veel. “Siin nad näiteks magavad ju lõunaajal, ka viie-, kuue- ja seitsmeaastased, aga Norras pärast kahe ja poole või kolmeaastaseks saamist lõunauinakut enam ette nähtud pole,” märkis ta. Lisaks oskavad lapsed vähemalt Pargi lasteaias tunduvalt paremini rääkida kui Norras.
“Siin nad oskavad juba lasteaias pisut lugeda ja õpivad seda, kuid Norras ei pea nad lugemisest enne kooli midagi teadma,” tõi Marita välja veel ühe väga suure erinevuse. Lasteaiaõpetaja Siret Liiva kinnitusel meeldib Marita pisikestele saarlastele väga. “Nad mängivad temaga väga hea meelega,” kinnitas Liiv Marita sobivust lapsehoidjaks.
Õpetaja sõnul suhtleb Marita praegu lastega veel põhiliselt läbi lasteaia personali või kehakeeles, ent nii mõnigi eestikeelne sõna on tal juba selge. Näiteks “oota” või “aitäh”. “Püüab need sõnad ikka selgeks saada, mida lapsed põhiliselt kasutavad. Kui lapsed tema poole pöörduvad, siis ütlevad nad ikka “oota!”. Nii proovib tema nendega samuti,” ütles Siret Liiv.
Praktikante käib tihti
Pargi lasteaia direktori Riina Saare sõnul käib neil välismaalt tulnud praktikante tegelikult igal aastal. “Just Norrast on palju käinud ja eelmised tüdrukud olid Saksamaalt. Ka Inglismaalt on praktikante olnud,” rääkis Saar, lisades, et need ongi kolm põhilist maad, kust neile aeg-ajalt ajutisi abilisi saabub.
Lasteaia juhi sõnul tähtsustatakse Norra lasteaedades väga laste väljas olemist ning seda pea iga ilmaga. “Näiteks ühes ekstreemlasteaias, kus olid meesõpetajad, viidi lapsed hommikul metsa ja õhtul toodi tagasi,” naeris Riina Saar. “Seal olid lastele onnid tehtud, nad ronisid mööda nöörredeleid puu otsa ja nugadega nikerdasid puust igasugu asju,” jagas Saar Norras kogetut.
Eestis viibivad Marita, väikelastekodus praktiseeriv Wivine Angela Tshihopa Kabatanchi ja Naerusuus praktikal olev Veronika Fylling ühtekokku kaks kuud. Sellest pea kuu aega on neiud Kuressaares ja teise Tallinnas.
Unistuste praktikandid
Norra praktikandid praktiseerivad kolm nädalat kesklinna eralasteaias Naerusuu, Pargi lasteaias ja Kuressaare väikelastekodus. Nad on siin Leonadro Da Vinci õpirände projekti kaudu. Pärast praktikat Kuressaares töötavad nad järgnevad kolm nädalat Tallinna lastehoiufirmas Hingelind. Norra Finnmarki maakonna Lakselvi praktikakontoriga seovad Kuressaare ametikooli (KAK) juba väga pikaajalised koostöösuhted – ligi 10 aastat. Sama programmi projektide kaudu on Norras praktiseerinud ligi 20 hooldustööd õppivat KAK-i noort.
Need praktikandid on nagu iga kontaktisiku unistus: aktiivsed suhtlejad ja tegutsejad nii tööl kui vabal ajal. Oluline on välispraktikandid kokku viia omaealistega ja siis juba igav ei hakka! KAK-is oleme neid kasutanud ka keeleõppe tundides, kus vastastikku räägitakse oma maast, rahvast ja elust laiemalt.
Kai Rannastu
Kuressaare ametikooli sotsiaaltöö erialade ja eriõppe suuna juhtõpetaja
Loading ...
Lisa kommentaar