Sulikamp varastas riideid müügiks (9)

Kuressaares tegutseb seltskond näpumehi, kes varastavad poodidest kaupu, mis seejärel rahaks tehakse. Kuigi vargusi, põhiliselt Saaremaa kaubamajast, on olnud mitmeid, on turvafirma sõnul asi kontrolli all.

Ametlikult on siiani teada antud ühest lahendatud vargusejuhtumist. Nimelt üritati pühapäeval, 23. jaanuaril kaubamajast varastada suusakostüümi. Securitase turvatöötaja pidas kinni ja andis politseile üle 38-aastase mehe, kes proovis varastada riiete komplekti hinnaga 114,98 eurot. Turvaelement oli riietelt eelnevalt eemaldatud.

“Ausalt öeldes oli see meil esmakordne juhus,” ütles Saaremaa kaubamaja juhataja Tiiu Penza Saarte Häälele, rõhutades, et ta ei saa asjast rohkem rääkida, kuna sündmuse uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus. Sama juhtumi uurimisel ja turvakaamera salvestiste läbivaatusel selgus aga, et nädala jooksul oli kaubamajast riideid varastatud kokku 1174 euro ehk enam kui 18 000 krooni väärtuses. Saarte Hääle andmeil oligi tegemist vähemalt 7–8 komplekti suusariietega, mida vargapunt ka edasi müüa üritas.

Saarte Häälele on vihjatud, et varaste näol on tegemist äsja vanglast vabanenud meestega. Securitase pressiesindaja Dajana Tiitsaar kinnitas, et nende turvatöötajad valvavad Kuressaares viit kauplust ning vargusi tuleb aeg-ajalt ette pea igaühes neist. Samas lisas ta, et Saaremaa kaubamajas massiliselt siiski vargil ei käida. “Varguskatsete ja varguste hulk on kauplustes numbriliselt mõnevõrra kasvanud, kuid seda üle kogu Eesti,” ütles Tiitsaar, selgitades, et Securitase turvatöötajad ei ole Saaremaa kaubamajas tegutsenud varastega mingilgi moel hädas ning nad ei näe seal mastaapset probleemi.

“Kõik, kes varguskahtluse või vargusega silma jäävad, peetakse kinni ja antakse üle politseile,” lausus Tiitsaar. Samuti edastatakse politseile info ka tagantjärele, kui valvekaamerate salvestatud videot analüüsides on tuvastatud vargused. “Tellimusvargused” on väidetavalt kestnud pikemat aega ja vähemalt üks kord on kohus süüdi mõistnud alkohoolikust varga, kes kriminaalse taustaga mehe mahitusel krattis kaubamajast kalli lõhnaõli.

Viinapudel põue

Ka Rae keskuse toidupoes viina põue toppimine on juba iganädalane nähtus. Kaupluse töötajate hinnangul on vargusi tõesti palju ning teatud kindlad seltskonnad kogunevad sinna iga päev. “See olukord on nii ebamugav, et see häirib,” nentis Saarte Häält konsulteerinud endine korravalvur ja turvamees, et Rae ees jõlkuv seltskond on juba aastaid praktiliselt sama, nooremaid kasvab lihtsalt peale.

Endise turvamehe sõnul on olukord masendav, kuid politseile see nähtavasti korda ei lähe ja riikliku korrakaitse prioriteedid paistavad olevat mujal. Samas peaks politseitöö üks eesmärke olema tema sõnul just ennetustöö. “Vastutegevus hoiab nad tagasi,” on mees kindel. Tema arvates hirmutaks kesklinnas tegutseva seltskonna laiali juba see, kui politseipatrull nendest kohtadest aeg-ajalt läbi käiks ja inimestega räägiks. Samas nägi ta ise Rae poes turvamehena töötades nelja aasta jooksul vaid paaril korral, et politsei jalgsipatrull tuli inimestega rääkima.

Politsei on siiani olnud seisukohal, et patrullide arv Kuressaares on piisav ning ega igale inimesele ikka politseid kõrvale panna saa. Ka soovitab politsei kaupluse omanikele teha taolise seltskonna poes viibimine ebameeldivaks. Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt ütles eelmisel nädalal, et kuigi on arusaadav, et inimesed soovivad patrullpolitseinikke avalikus ruumis rohkem näha, pole sellisel moel kuritegude ennetamine praegusel ajal siiski reaalselt võimalik. “Tuleb rakendada teisi meetmeid, et kuritegevust ohjeldada,” nentis Küüt ETV saates “Kahekõne”.

“Täna peame kahjuks rääkima, et möödunud aastal pidime töötama miinuseelarvega ehk inimesed pidid võtma tasuta puhkuse päevi, ja nii on ka sel aastal. Selle võrra on meie võimekus vähenenud küll,” jätkas Küüt ja selgitas, et kõik organisatsiooni liikmed võtavad sel aastal neli palgata puhkuse päeva, juhtkond võtab selliseid päeva lausa 11.

Küüt ja Tamkivi lõid raha laiaks
Eesti Päevaleht kirjutas eile, et politseinikke ja piirivalveametnikke tabas jõulukuul eriline koolitustel käimise tuhin. Eesti suurimas riigiasutuses, kus peadirektor Raivo Küüdi alluvuses töötab kokku ligi 7000 inimest, käis ühe kuu jooksul mitmesugustel koolitustel tervelt 3184 ametnikku. Selleks kulus ligi 120 000 eurot (1,87 mln krooni).

Jaanus Tamkivi juhitavas keskkonnaministeeriumis leiti aga mullu detsembris vabu vahendeid, et osta kokku tervelt 44 töötajale uued mobiiltelefonid. Kokku läks see aasta lõpus tehtud vajalik soetus maksma 10 300 eurot (161 260 krooni). Ühe seadeldise keskmiseks hinnaks teeb see 234 eurot (u 3600 krooni).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)