Kunstikool ei ole nõus põhikooli majja kolima (22)

Kunstikool ei ole nõus põhikooli majja kolima

SEISAB KOOLI EEST: Kuressaare kunstikooli direktor Boris Šestakov ütleb, et kunstikoolil on samamoodi oma spetsiifika nagu muusikakoolilgi ning lihtsalt ruutmeetrite arvu suurendamisega kunstiõpingute tingimusi parandada ei saa.
Foto: Egon Ligi

Kuressaare linnavalitsuse eilsel istungil vastuvõetud otsus täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli kolimisest Garnisoni tänavale põhikooli hoonesse kunstikooli direktorit Boris Šestakovi ei rõõmusta.

“Me ei hakka ennast küll kettidega maja külge aheldama, kuid sellekohase kirja teen linnale küll,” ütles Šestakov, märkides, et kunstikooli ettepanekuid ei võetud arvesse ning tema osales vaid viimasel põhikooli hoone saatust otsustaval komisjoni koosolekul. Šestakovi sõnul on kunstikoolil täpselt samasugune oma spetsiifika kui on näiteks muusikakoolil ning nii lihtlabaselt, suureneva ruutmeetrite arvuga, kunstiõpingute tingimusi ei paranda. “Me oleme teistest ikka oma 50 aastat maas,” ohkas ta.

Kui algul oli plaan, et praeguse põhikooli hoone esimese korruse ruumid, mis antakse kunstikoolile, eraldatakse suletud ustega, siis nüüd on selge, et nii see siiski olema ei saa – päästeamet ei luba. Šestakovi sõnul olnuks kunstikoolile sobilik, kui nad oleksid oma käsutusse saanud terve maja otsa, oma sissekäiguga.

“Kindlasti ei ole mul täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste vastu midagi, vastupidi, nendega koos on võimalik toredaid asju, näiteks kursusi teha,” täpsustas Šestakov, lisades, et siiski võinuks otsustajad küsida ja ka usaldada kunstikooli aastakümnete pikkust kogemust.

On ju siiani tehtud koolis, mis tegelikult annab kunstialast algharidust, nii head tööd, et igal aastal on kas Tartusse või Tallinna edasi õppima läinud keskeltläbi kolm õpilast – see on hea protsent 60 õpilasega koolis. “Ei taha küll keksida, aga ka näiteks Hannes ja Mihkel Koppel on meie maja kasvandikud,” sõnas Šestakov, kes enda kinnitusel oma töökoha pärast ei karda. “Võib-olla ongi keegi teine siin parem,” arutles ta.

Koolijuhina teeb Šestakovi meele mõruks ka asjaolu, et Kuressaare tuntud kunstnikud ei soovi enam oma oskusi koolis edasi anda. “Külliki Järvila juba läks ära, Erki Evestus on minekul,” loetles ta. Kuressaare abilinnapea Mati Mäetalu ütles eile Saarte Häälele, et täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli viimine Garnisoni tänava majja on parim variant. Sest kui sügisel tundus, et tulemas on teised arengud, siis nüüd lahenevad niimoodi kahe haridusasutuse ruumiprobleemid.

Mäetalu toonitas, et ehkki huvikeskuse ruumiprobleeme veel lahendada ei suudetud, sellega siiski tegeletakse. Linnavalitsuse korralduse kohaselt hakkavad praeguses põhikooli majas 1. septembrist tööle täiskasvanute gümnaasium ja Kuressaare kunstikool. Põhikooli staadionit hakkab haldama sihtasutus Kuressaare Spordibaasid.

Vanast majast on raske lahkuda
Tuleb tunnistada, et meie praegune maja on meile armsaks saanud ja emotsionaalselt on siit raske lahkuda, saime ju alles valmis oma merendusklassi ja ema-lapse toa. Samas oleksin koolijuhina lühinägelik, kui ma ei tahaks parandada oma õpetajate ja õpilaste tingimusi.
Kindlasti tuleks märkida, et põhikooli ei pandud meie pärast kinni, meil kerkis uute ruumide küsimus päevakorda 2010. aasta kevadel, kuna kolledži majja hakatakse rajama kompetentsikeskust.

Kuigi meie hoolekogu leidis, et kõige parem oleks meie koolil koos olla mõne täiskasvanuid koolitava ettevõttega, saame aru, et linnal on oma võimalused. Ka Viljandis on täiskasvanute gümnaasium ja kunstikool ühes hoones koos ja toimivad hästi. Mina usun, et kunstikool saab meie kooli õpilastest endale kui mitte õpilasi, siis kursuslasi kindlasti.
Ly Kallas,
Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 77 korda, sh täna 1)