SEISAB KOOLI EEST: Kuressaare kunstikooli direktor Boris Šestakov ütleb, et kunstikoolil on samamoodi oma spetsiifika nagu muusikakoolilgi ning lihtsalt ruutmeetrite arvu suurendamisega kunstiõpingute tingimusi parandada ei saa.
Foto: Egon Ligi
Kuressaare linnavalitsuse eilsel istungil vastuvõetud otsus täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli kolimisest Garnisoni tänavale põhikooli hoonesse kunstikooli direktorit Boris Šestakovi ei rõõmusta.
“Me ei hakka ennast küll kettidega maja külge aheldama, kuid sellekohase kirja teen linnale küll,” ütles Šestakov, märkides, et kunstikooli ettepanekuid ei võetud arvesse ning tema osales vaid viimasel põhikooli hoone saatust otsustaval komisjoni koosolekul. Šestakovi sõnul on kunstikoolil täpselt samasugune oma spetsiifika kui on näiteks muusikakoolil ning nii lihtlabaselt, suureneva ruutmeetrite arvuga, kunstiõpingute tingimusi ei paranda. “Me oleme teistest ikka oma 50 aastat maas,” ohkas ta.
Kui algul oli plaan, et praeguse põhikooli hoone esimese korruse ruumid, mis antakse kunstikoolile, eraldatakse suletud ustega, siis nüüd on selge, et nii see siiski olema ei saa – päästeamet ei luba. Šestakovi sõnul olnuks kunstikoolile sobilik, kui nad oleksid oma käsutusse saanud terve maja otsa, oma sissekäiguga.
“Kindlasti ei ole mul täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste vastu midagi, vastupidi, nendega koos on võimalik toredaid asju, näiteks kursusi teha,” täpsustas Šestakov, lisades, et siiski võinuks otsustajad küsida ja ka usaldada kunstikooli aastakümnete pikkust kogemust.
On ju siiani tehtud koolis, mis tegelikult annab kunstialast algharidust, nii head tööd, et igal aastal on kas Tartusse või Tallinna edasi õppima läinud keskeltläbi kolm õpilast – see on hea protsent 60 õpilasega koolis. “Ei taha küll keksida, aga ka näiteks Hannes ja Mihkel Koppel on meie maja kasvandikud,” sõnas Šestakov, kes enda kinnitusel oma töökoha pärast ei karda. “Võib-olla ongi keegi teine siin parem,” arutles ta.
Koolijuhina teeb Šestakovi meele mõruks ka asjaolu, et Kuressaare tuntud kunstnikud ei soovi enam oma oskusi koolis edasi anda. “Külliki Järvila juba läks ära, Erki Evestus on minekul,” loetles ta. Kuressaare abilinnapea Mati Mäetalu ütles eile Saarte Häälele, et täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli viimine Garnisoni tänava majja on parim variant. Sest kui sügisel tundus, et tulemas on teised arengud, siis nüüd lahenevad niimoodi kahe haridusasutuse ruumiprobleemid.
Mäetalu toonitas, et ehkki huvikeskuse ruumiprobleeme veel lahendada ei suudetud, sellega siiski tegeletakse. Linnavalitsuse korralduse kohaselt hakkavad praeguses põhikooli majas 1. septembrist tööle täiskasvanute gümnaasium ja Kuressaare kunstikool. Põhikooli staadionit hakkab haldama sihtasutus Kuressaare Spordibaasid.
Vanast majast on raske lahkuda
Tuleb tunnistada, et meie praegune maja on meile armsaks saanud ja emotsionaalselt on siit raske lahkuda, saime ju alles valmis oma merendusklassi ja ema-lapse toa. Samas oleksin koolijuhina lühinägelik, kui ma ei tahaks parandada oma õpetajate ja õpilaste tingimusi.
Kindlasti tuleks märkida, et põhikooli ei pandud meie pärast kinni, meil kerkis uute ruumide küsimus päevakorda 2010. aasta kevadel, kuna kolledži majja hakatakse rajama kompetentsikeskust.
Kuigi meie hoolekogu leidis, et kõige parem oleks meie koolil koos olla mõne täiskasvanuid koolitava ettevõttega, saame aru, et linnal on oma võimalused. Ka Viljandis on täiskasvanute gümnaasium ja kunstikool ühes hoones koos ja toimivad hästi. Mina usun, et kunstikool saab meie kooli õpilastest endale kui mitte õpilasi, siis kursuslasi kindlasti.
Ly Kallas,
Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor
Loading ...
tööta, isegi Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnikke, on terve Eesti vabariik täis.
üks poolik artikkel. Sõnagi pole sellest, miks, kunstikoolile põhikooli maja ei sobi ja miks peab kunsti suletud uste taga tegema, või miks peavad kunstikooli õpilased eraldi sissekäiku kasutama. Hetkel jääb mulje, nagu Šestakov pirtsutab ja kustnikel lihtsalt ei sobi teistega sama koridori pea lliikuda.
Ise kunstikooli õpilane pole olnud, aga sügisel käisin seal majas ja no ma ei tea… See maja kukub ise kokku. Ei tule seda vist kaua oodata. Ma ei räägi üldse soojustamisest (vaadake ise neid jääpurikaid, mis sinna tekivad ja lasevad arvata, kui palju sooja sealt raisku läheb), aga no mina ei tea…
kunstikooli direktorit Boris Šestakov võiks ju kirjeldada neid spetsiifilisi elemente?!
Tundub, et pigem on tegemist laiskusega.
Evestuse kunstitunnid ei sõltu hoonest, pigem muudest asjaoludest.
Kas peale Koppelite on veel kedagi esile tuua 60 õpilaselisest aastakäibest?
See, et 5% läheb edasi õppima, on tore,
mitu neist edasiläinutest kunstivaldkonnas lõpetab ja
õpitud teadmistest/oskustest ühiskonnale samas valdkonnas edasi annab?
Maakondlik kunstikool on väga oluline noore inimese silmaringi avardamisel, kuid väita mingeid ERILISI spetsiifilisi tingimuste eeldamist… tulge mõistusele!
Tegelikult oli see juba kaks aastat tagasi teada. Lapselegi oli juba siis selge, et kaks omaarust kanget uutjat Tiidus ja Kirss ei suuda enamat, kui üks korralikult toimiv kool kinni panna. Juba ammust ajast on teada, et mõned suudavad ainult lammutada, aga mitte ehitada.
Lugesin artiklit aga ei leidnud ühtegi argumenti, miks kunstikool sinna põhikooli majja ei sobi. Hetkel tundub tõesti mõttetu jorana see direktori arvamus.
miks ei või kunstikool jääda sinna, kus ta praegu on? pooldan just seda varianti.
Äkki selle pärast et juba 2 aastat tagasi oli ruumi vähe.
Väga õiged seisukohad kunstikooli direktoril.
Järvila läinud, Evestus minekul, Šestakov streigib… Äkki oleks aeg kunstikooli õpetajate hulgas verevahetust teha? Tööta kunstnikke on praegu igas linnas üle!
muud polegi lisada
LOE HOOLEGA: “Kuressaare LINNAVALITSUSE eilsel istungil vastuvõetud OTSUS täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli kolimisest Garnisoni tänavale põhikooli hoonesse …” Selline on LINNAVALITSUSE otsus, mitte kahe koolijuhi tahe. Igal koolijuhil on õigus ja ka kohustus oma töötingimuste parandamise eest seista ja vajadusel ka selle eest võidelda. Tublid direktorid mõlemad!!
eh, naiivne.
Miks siis huvikool sinna ei koli? Kui põhikooli sulgemise otsus vastu võeti, siis oli jutt, et põhikooli majja kolib huvikool.
Kahju on inimestest, kes asjasse süvenemata elavad oma õelust ja kadedust välja võõra nime all. Mis on kõneall oleva juhtumi puhul pistmist võimuahnusega kui üks koolijuht seisab hea oma õpilaste, töötajate ja kogu kooli hea käekäigu eest.
Koguaeg oli juttu Kuressaare huvihariduse majast, kuhu koonduksid erinevad huvikoolid ja ringid (k.a. kunstikool). Viimase poole aastaga on sellest märkamatult saanud täiskasvanute gümnaasiumi maja, kuhu pakutakse nurgatagust ka teistele. Järeldused tehke ise.
Mis on töötul kunstnikul,kelle töid ei osteta,lastele õpetada?
Ei tea, miks on kustutatud kõik kommentaarid, milles kirjutati ühest nipsakast ennasimetlevast musta autoga blondiinist. Küll mõnel inimesel on ikka haiglaselt kõrge enesehinnang.
Kahjuks on mõnel tädil niivõrd madal valulävi, et ta ei kannata mitte kõige vähematki kriitikat enese kohta. Lisaks sellele püüab ikka ja jälle keegi olla teistest võrdsemast võrdsem ja laseb kõik kommentaarid enese kohta õigest nobedasti kustutada. Aga see ju ei aita, ega rahva mälu saa kustutada ja suud sulgeda. Näete kommunistid küll üritasid seda, kuid alla pidid nemadki vanduma. Rahva õiglustunnet ei ole võimalik lämmatada. Saage ometi ükskord sellest juba aru!
huvitav jah, kui põhikool oli vaja kinni panna siis just selle suure jutuga,et linna noortel on kindlasti seda maja vaja.Kui mäletate, siis isegi linna noortekogu oli nii sellest teadlik kuidas nii on õige ja hääletas selle poolt. Kõik ainult hääletasidki selle poolt,et sinna tuleks huvikool.-tohutu selgitustöö tehti. Ja nüüd äkki siis hoopis tuli välja nii nagu alati-hoopis kolmas variant.
Ükskord ületas üks ennasttäis blondiin oma musta värvi autoga kiirust ja naispolitseinik peatas ta dokumentide kontrollimiseks. Naispolitseinik küsis musta värvi autoga sõitvalt blondiinilt sõidulube näha. „Sõiduload, mis need veel on” imestas blondiin. „See on selline väike nelinurkne asi, millel on teie pilt” vastas naispolitseinik. Seepeale sobras musta värvi autoga sõitev ennasttäis blondiin oma ridikülis, leidis sealt peegli, vaatas sellest ennast ja ulatas siis naispolitseinikule. See vaatas omakorda peeglisse ja ütles musta värvi autoga sõitevale blondiinile: „Oi palun vabandust, miks te kohe ei õelnud, et ka teie politseinik olete”.
On selline asi ikka võimalik?