Sel nädalal uurime, millisel seisukohal on riigikokku pürgivad erakonnad haldusreformi küsimuses – kas haldusreform tuleks siiski vägisi läbi viia või tuleks oodata seni, kuni väikeste omavalitsuste jaks on täiesti otsakorral. Mitu omavalitsust oleks mõistlik Saare maakonnas?
Tõnis Palts
Isamaa ja Res Publica Liit
“Vägisi” pole sobiv sõna, vallad liidetakse seadusega. Kui kogu rahvas saab vallamajanduse reformimise vajadusest aru, aga Reformierakond ja kolm vallavanemat on vastu, ei saa rääkida muudatuste vägisi läbi viimisest. Loogiline oleks moodustada mõlemal saarel üks kohalik omavalitsus.
Saar on kompaktne, üks tubli omavalitsusjuht koos tegusa tiimiga suudab hallata kõik vajaliku. Külarahval pole vaja vallavanema sooja kabinetti, vaid kooli, kauplust, sotsiaaltöötajat ja toimivat bussiliiklust. Pole mõtet 10 aasta pärast samade vaidlustega uuesti alustada, tegemist on mõistliku ja meie kõigi vahendeid säästva plaaniga, mis tuleb otsustavalt teoks teha.
Ene Kaups
Reformierakond
Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt, on kirjas meie põhiseaduses. Ja kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve. Karm tõde on see, et väike omavalitsus ei suuda finantseerida suuremaid projekte ega toetada oma elanikke ja abivajajaid.
Kohalikke omavalitsusi on Eestis üle kahesaja, kaks kolmandikku neist on alla kolmetuhandese elanikearvuga ja kolmekümne viies vallas on elanike arv alla tuhande. Paljud neist tulevad oma ülesannetega hädavaevu toime väikese eelarve tõttu, mis ei võimalda täita kõiki seadusega pandud ülesandeid.
Seega puudutab ühinemise teema enamikku Eesti omavalitsustest. Hiiumaal on ühinemisest räägitud juba rohkem kui kümme aastat. Mõte on lennanud kaugemalegi – ühinemise ideesse on olnud kaasatud ka Saaremaa omavalitsusi. Kuid tegudeni pole siiamaani veel jõutud. “Oma kandi asi”, hirm keskustest kaugenemise ja ääremaastumise ees ei luba ühinemist teoks teha. Hirm kaotada otsustusõigus – me kõik tahame olla “elu keskel”, otsustele lähemal.
Niisamuti tahame ka paremat avalikku teenust, suurte projektide elluviimise ja omafinantseeringu tagamise võimet, suuremaid toetusi. Hiiumaa oma kümne tuhande elanikuga võiks olla üks optimaalse suurusega omavalitsus. Saarlastele ei tahaks kuidagi ette ütlema hakata, kui palju omavalitsusi peaks Saaremaal olema.
Ühinemine peab siiski olema kohalike elanike ja volikogude vabatahtlik otsus, riigi sundi siin rakendada oleks riigipoolne usaldamatuse väljendus. Kohalikud inimesed peavad oskama oma olukorda õigesti hinnata ja vastavalt ka otsuseid langetada valimistel ja oma volikogudes-valitsustes.
Lembitu Inno
Eestimaa Rahvaliit
Seda on arutatud, selle üle vaieldud ja nalja heidetud juba paar aastat. Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste eel läks teema päris tuliseks. Nüüd enne valimisi on samad hääled taas kapist välja tulnud. Ühesõnaga, mul on teatud põhimõtted, millele üritan truuks jääda. Esiteks on eestlased, saarlased või hiidlased ühed väga omanäolised inimesed.
Meie ülim individualism, valusad mälestused viimastest NL-i aegsetest liitmistest ja muudest kollektiivsetest jaburdustest jne on teinud meist need, kes me oleme ja milliseid hoiakuid kaasas kanname. IGA PEREMEES TAHAB ISE OTSUSTADA. Lugedes meediast ja netifoorumitest inimeste mõttekäike, on kõigil teatud määral õigus. Igaüks kisab tähestiku lugemisel oma tähte ja tähestik ei taha kuidagi toimida…
Tänasel päeval on ilmselge, et väikesed vallavalitsused on ebaefektiivsed, lokkav konnatiigi korruptsioon, kulutatakse mõttetult palju maksumaksja raha ja Hiiu saare asjaajamine on killustatud. Number üks – inimene ei tohi kannatada. Liitkem või lahutagem või mis iganes haldusreformist juttu tuleb.
Number kaks – igasse valda peab jääma vallavalitsus, kellel oleks vetoõigus. Juhul kui liitumine peaks teoks saama. Hiiumaal võiks olla tugev omavalitsuste liit, kuhu kuuluvad valdade esindajad võrdsetel alustel. Omavalitsuste kaadrit tuleb kindlasti vähendada, et saavutada mingigi efektiivsus, mis rahuldaks maksumaksjat. Selles küsimuses on väga palju nüansse, s.t et peame tegelema taas kõikide tähtedega. Selliseid asju ei tohi enam poolikult teha. Muidu on tulemused samad, mida saavutas sm Stalin oma ideaalsete reformidega.
Rein Teesalu
üksikkandidaat
Haldusreformi käigus peaksid kõigepealt korrastuma maakondade ja vabariigi keskvalitsuse suhted. Maakondades tuleks üles ehitada valitavale maavanemale alluv administratiivne struktuur, mis korraldab elu maakonnas, kusjuures maakondade rahastamise printsiibid on riigi tasandil täpselt kokku lepitud.
Selle administratiivse üksuse funktsioonide dubleerimist teiste struktuuride tekitamise või säilitamisega tuleks vältida. Maavalitsus oleks ainuke maakonna elu ja arengut koordineeriv keskus, millele alluvad vallavalitsused. Niisuguse süsteemi puhul oleks ilmselt võimalik kohaliku elu korraldamise mitmed funktsioonid (näiteks raamatupidamine) valdade kohustuste hulgast ära võtta ja teha maakonnas tsentraliseeritult. Valdade ühinemist tuleks soodustada, kui valdade elanikud seda soovivad ja teenuste kättesaadavus ei halvene.
Valdade ühinemise otstarbekust tuleks igal konkreetsel juhul siiski põhjalikult kaaluda. Vallavalitsuse optimaalse koosseisuga väike vald ei tarvitse olla kulukam kui selle piirkonna haldamine suurvalla koosseisus kohapealsete esindajatega. Maaelu jätkusuutlikkuse seisukohalt on äärmiselt tähtis põhikoolihariduse saamise tagamine elukoha lähedal. Tõhusa elukorralduse jaoks on vaja võimalikult kiiresti teoks teha ülikiire interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil.
Haldusreformi läbiviimisel on väga oluline arvesse võtta kohapealsete olude iseärasusi. Näiteks ei saa Saaremaa ja Hiiumaa puhul lähtuda arstiabi korraldamisel ainult elanike arvust. Peab säilima võimekus toime tulla ka niisuguste kiiret abi vajavate haigusjuhtudega, mida esineb suhteliselt harva. Erilist tähelepanu vajab normaalse elu tagamine väikesaartel.
Loading ...
Ehitajad ja arstid saavad tööd põhjamaades aga kus maailma riigis leiavad tööd koha kaotanud vallavalitsejad.Kas siia pole koer maetud?
mine küsi mustjala poe juures inimestelt kas tahavad ise otsustada oma vallas. ja need ongi valijad.
Pooldan ka maakonnas üht omavalitsust, aga mõte, et tänased vallavanemad mingit muud tööd ei leia on jama: neil CV-sse midagi kirjutada ja nö lapsvallavanemaid (kelle esimene haridus on haldusjuhtimine) meil vist pole. Töötute ridu täiendavad pigem nö mugavusametnikud, ja neid on tunduvalt enam kui vallavanemaid.
Mina pooldan küll seda, et täna mõttetu bürokraatiaga tegelevad inimesed on riigile tunduvalt kasu(m)likumad eraettevõtluses ja üle poole neist on selleks võimelised, õnneks.
p.s. ma kohe tahan nähe sõukse inimese, kes Paltsi mõtteavaldused pikalt julgeb saata, viimati omandatud haridust tõendavat paberit.
m.o.t.t.
Saaremaal on suht palju omavalitsuse juhte, kes oskavad majandada ja arvutada ning kelle haridustee on kõrgemal tasemel. Kui ei tunne inimesi pole mõtet lahmida. Vanad omavalitsuste juhid hakkavad ära väsima Aardam, Saar, Tiidus, Kotler –nende aeg on lihtsalt lõpukorral-
VÕIKS OLLA MAAVALITSUSE TAOLINE JUHTIMINE JA SELLEST OLEKS KÜLL VÄIKEVALDADE AEG PEAKS PIDANUD 5 AASTAT TAGASI LÄBI OLEMA!
Pooldate üht omavalitsust aga kui vallad jätta alles ja töötaksid ühiskondlikel alustel siis raha saaks kasutada millegi ära tegemiseks ja ka võim oleks lähedal.Kulud pole ju ainult palgad vaid ruumid materjalid autod jne.
Ajalehe toimetus on arvamused ilusasti selguse järjekorda pannud. Esimesel kohal selge ja konkreetne vastus. Viimasel kohal täiesti arusaamatu nämmutamine ja loosungid vabal teemal. Valija ostsustamine peaks lihtne olema.
Nii palju siis ollaksegi kursis omavalitsuste suutlikkusega. Valjala on näiteks suutnud kaasfinantseerida kooli, lasteaia, rahvamaja, seltsimajade ja veel MTÜ´de objektide valmimist, seda vaid mõne aasta jooksul. Kaups võiks rohkem teada elust.
No nii, nüüd läks siis lahti. Kõigepealt sillajura, nüüd siis regionaalpoliitika. Need on juba alatised valimiste eelsed habemegalood. Aga kui juba, siis miks mitte, siin ka minu arvamus. Saaremaal peaks olema üksainus omavalitsus, keskusega Kuressaares. Või kaks, siis oleks üks keskus Kuressaares ja teine Orissaares. Juba ennatavalt ütlen, et teil pole vaja mind sovietlikuses süüdistada. Jah, vanad kommaripeerud mõtlesid siin välja kunagi kaks rajooni ja minu mõte kopeeriks seda. Kuid mõelge ise peadega, mitte taguotsadega. Omavalitsuse keskuseks saab olla ainult tõmbekeskus ja koht, kus on juba väljakujunenud normaalselt toimiv taristu. Ei ole mõtet jätta omavalitsuse keskuseks mingit auuli, nagu seda on näiteks Laimjala, või Iide, või Pihtla, või mõni muu kolkakoht.
keskus ja üks omavalitsus on ka minu arvamus
Tõnis Palts langeb siis kohe välja.Tänu oma vallale ja tema tööle on meil kool, kauplus ja enam-vähem bussiliiklus.
Läheb juhtimine aga suuremasse tõmbekeskusesse, öeldakse sealt varsti et teil pole vaja kool ega bussiliiklust, tulge linna. Kultuur ja muu kaob koos õpilaste ja noorte peredega.
Seega – las vallad ise otsustavad, kas suudavad hakkama saada. Ärge tulge kõrgemalt poolt ütlema, mis kohapealsele rahavale hea on.
Kas siin läheb kellelegi korda mingi Tõnis Palts? Kas kellelegi üldse mingid jutupaunikud korda lähevad? Mõttetu mees oma tühja jutuga.
Loetled siin pisiobjekte, jutt käib suurtest asjadest
Vallad,mis suudavad ise majandada jäägu,kellele riik abiraha annab mõtetu.Mina isiklikult ei tea ühtegi mis hakkama saaks.Arvan,et vähendada kolm korda,seega kolme kaupa kokku.Riik peab asja ära tegema,kohapeal ei juhtu midagi,keegiei taha sooja kohta kaotada.
KÕIK TAHAVAD ISE OTSUSTADA – se on vale lause, sest enamuses väikevaldades ( Mustjala, Torgu jne ) on lihtsalt klannid. Ja nemad seisavad ainult oma õiguste ja privileegide eest. Ärge olge naiivsed ja saage aru lõpuks, et need 35 pisi- tillu valda peaks kohe likvideerima. Ning juba täna.
Kuule Ott. Sul on õigus , aga neid valdu ( kes ei saa riigil toetust) pole ju Saaremaal eriti palju ?
No mes ma siis tee, kui vallad kokku lüüakse? Ise olen vallavanem, naine koolõpetaja, õde rahvamaja juht, vend autojuht vallas, tädi koristaja vallamajas, onu aednik surnuaial. Äi liida ja köik ( kuni mina olen vallavanem ).
Mis kasu on näiteks Mustjala vallast?Juba üle 15-ne aasta kulutatakse riigi(maksumaksja) raha ühe taluhoone tagastamisega viivitamisele.Nagu poleks kellegi mure.
Olen pikka aega uurinud,arvutanud,lugenud ka teiste riikide tegemisiVäldin pikka seletamist.SAAREMAA vajab ainult ühte valda.Minu kaoks kehtib lausung;Haldusreform tulgu,vallad jäägu! Valisin näiteks Mustjala valla,mis oma abituse ja muude pattudega üle Eesti tuntud(pealegi Saaremaa)Kui ütleme,et sõidame Mustjalga,ei ütle me,et “sõidame Mustjala valda.Kohamäärus ei vaja halduslikku määrangut.Mustjala on ümbruse,tema inimeste ja külade jaoks tõmbekeskus.Keskvõim kuuluks Saare Maakonnale,see võim on valitav,Mustjala rahvas esitab sinna oma väärikad esindajad,kes seisavad nende huvide eest.
Mida maainimene vajab? Korralikku teenindust,mida ta praegu kohapeal ei saa,pole mõtet põhjusi üles lugeda,jäme ots ju ikka sageli endiste majandite jõmmide käes. Valda pole rahval asja.Töötutel ehk küll.Vallad on oma olemuselt ettevõtlusvaenulikud,tasuks mainida ka häirivalt kõrget korruptsiooni.Millega Riigikontroll vehkleb sõnades,tegudega on teine asi.Valdu on Eestis liiga palju rippumas riigi kaelas ja mis sisuliselt töötavad riigi vastu.Lisada siia veel tohutu ballast ametnikke,tuleb naer peale,ehhki kurb.
Keda vajab tõmbekeskuses maainimene.1.sotsiaaltöötajat või mitut,kel on elementaarsed arstiabioskused, mõõdab vererõhku jne.autoljuhiload ja nii mitmedki näiteks vanurite nõustamise oskused.2.arvutispetsialisti 3.ettevõtluskonsultanti,sest küllalt on neid,kes valmis avama autoparanduse või mõne muu töökoja.Tegelikult on võimatu üles lugeda neid ametmehi,kelle pärast peab sõitma Kuressaaarde,näiteks juuksur või õmbleja(kingseppade aeg tuleb tagasi,nagu rikkas Taanis,kus enam ei harrastata risustamist ehk minema viskamist)põllumajanduskonsulent.Olulisemaks muutub külavanema roll – praegu on nad sageli naljanumbrid.Haldusreform parandab maaelu kvaliteeti,julgestab kodaniku algatust.Läbiviimine võiks tõesti toimuda ühel ajal kõigis maakondades.
Ma kirjutasin seda lugu pikallt,tuli üks paus.Mul olid laual statistilised numbrid,sealt Mustjala mulle ette sattuski.Ei aimanudki,et eespool kommenteerijatel on sama vald käsil.Sorry!
Omavalitsusi peaks olema just niipalju, et maakonnas kõik toimiks ratsionaalselt, kuid samas oleks tagtud kogu maakonna elanikkonnale tänapäevased sotsiaalsed tagatised. See tähendab, et iga maakonna elanik saaks ühe päeva jooksul käia omavalitsuse keskuses ja seal oma toimetamised toimetatud. Igale maakonna elanikule peab olema tagatud igapäevane väljapääs oma kodust ja koju, iga kodanik peab pääsema poodi ja postkontorisse jne.. Kui seda ei suuda mingi X või Y omavalitsus tagada, siis tuleb see likvideerida ja vallaametnike palkadelt kokkuhoitud raha saab suunata muude eluvaldkondade arendamiseks. Nii lihtne see ongi!
Haldusreform tuleb kindlasti enne järgmisi kohalikke valimisi.Kui ees oli juttu Kaido Kaasikust,siis on maavanem nagu olemas(valitav) ja Maakonna arengu üle hakkab otsustama Maakogu ühes maavalitsusega.Ja nii terves Eestis.
No võtame korraks taas selle Mustjala ( lihtsalt hea näide ). Kui vallas on 700 inimest, kellest enamus on eakad ( õeldud mitte halvustavalt), siis tuleviku vaade on ju 0 selles vallas. Samas mingi “kõva mees” Kolter tahab hakata riigi raha eest ehitama UUT RAHVAMAJA ??? Sellisele vallale peaks valitsus pidureid tõmbama . 10 milj. maksev spordisaal seisab tühi ja kulutused aina tulevad (lisaks palgad ja elekter-küte). Kas see on majandamine riiklikul tasandil, Mustjala vald?
Kas keegi teab või tunneb siin Saaremaal mõnda omavalitsusjuhti, kes oskaks majandada. Kui, siis andke palun teada.
Olen kuulnud nime Kaido Kaasik.Vabandust,kui nimekujuga eksin!
Võiksime kõik põllumajandusettevõtted ka sulgeda. Milline abiraha neile antakse üle Euroopa, on lausa müstilne. Kui 1/10 sellest saaks kasvõi teadmuspõhisesse majandusse, siise ei oleks ka abivajajaid omavalitsusi nii palju kui praegu.
Kui see Kaido Kaasik on Valjala valla mees, siis vist küll. Ilmselt ongi ta ainus ajudega omavalitsesejuht siinpool suurt vett.