MEISTER JA MAJA: Rannahoone autori linnaarhitekt Hannes Koppeli sõnul on tore tunne küll, kui keegi sinu tööd tunnustab.
Foto: Egon Ligi
Tallinnas anti Nuku- ja Noorsooteatris eile õhtul pidulikult üle Eesti Kultuurkapitali ja selle sihtkapitalide aastapreemiad. Üks arhitektuuri aastapreemiatest tuli sel korral ka Kuressaarde – linnaarhitekt Hannes Koppelile uue modernse rannahoone eest.
Arhitektuuri sihtkapital jagas välja ühtekokku kuus rahalist preemiat – kaks arhitektuuripreemiat, restaureerimise preemia, sisearhitektuuri preemia, arhitektuurialase tegevuse preemia ja tegevuspreemia – ning ühe mitterahalise, tunnustuspreemia.
Üks kahest 3500 euro (~55 000 krooni) suurusest arhitektuuripreemiast määrati läinud suvel valminud ja avatud Kuressaare uue rannahoone eest linnaarhitekt Hannes Koppelile. Sihtkapitali hinnangul on Kuressaare rannahoone näol tegemist traditsioonilise kuurortlinna hoonetüübi kaasaegse ja elegantse tõlgendusega.
Koppel tunnistas Saarte Häälele, et ei osanud sellist tunnustust küll spetsiaalselt loota, kuid väga suure üllatusena see talle ka ei tulnud. Rannahoone soovitas Hannes Koppelil arhitektuuri aastapreemiate kandidaadiks esitada sõber, kes leidnud, et läinud aastal valmis suhteliselt vähe huvitava arhitektuurilise lahendusega hooneid.
“Mulle samas tundus, et neid objekte oli tegelikult palju, sest žürii viibis Saaremaal rannahoonet vaatamas vaid 15 minutit ning siis juba tõttasid mandrile tagasi teisi objekte üle vaatama,” märkis värske preemiasaaja. Kuna suur töö rannahoonega oli aga tehtud ja maja kukkus kena välja, ei pidanud Koppel paljuks seda siiski kandidaadiks esitada. “Töö on ju tehtud ja tore on, kui keegi selle eest ka meeles peab,” leidis ta.
Lisaks just saadud tunnustusele on Kuressaare rannahoone valitud Hannes Koppeli sõnul ka Euroopa arhitektuuriauhinna Mies van der Rohe nominentide hulka. “Erinevad arhitektuuri alaliidud liikmesriikidest esitavad kandidaadid. Eestist läks sinna Sõmeru keskusehoone ja Kuressaare rannahoone,” sõnas Koppel.
Kultuurkapitali aastapreemiate jagamisel tuli Saare maakonda lisaks Kuressaare rannahoone tunnustamisele siiski veel üks preemia ja seda rahvakultuuri sihtkapitalilt Anu Kaburile, Anu Pingile ja Mai Meristele raamatu “Meite Muhu mustrid” eest, mis tähendas kõigile kolmele 867 euro (~13 500 kr) suurust preemiaraha.
Loading ...
tublid
kõrgkultuur-järjekordne maitsetu betoonplõnn ja veel erinevate asutuste kaitsevööndis,teinud siis mingi praktilise mis lossiga ka kokku läheb…
Kes pole varem rannapaviljone näinud, siis see võib arvata, et oh, on äge.
Tegelikult nagu bussioote paviljon!
Palju betooni ja vähe funktsiooni. Kuskil tühermaal võiks ju olla aga lossi lähedal oleks tõepoolest “ajutine” puithoone etem olnud:(
Eks selline valik langes siia ainult selle pärast, et kogu aasta jooksul ei valminud mitte kusagil mitte midagi paremat. Isegi kui see oleks olnud ainus kandidaat, poleks esikohast pääsenud :)
tubli, Hannes!
Tubli Hannes idee eest, aga suurepärase töö tegi Kuressaare Ehitus, vägev!!!
Mo meelest väga paslik asi nii ranna äärde kui lossi taustale. Ühtaegu nii lihtne kui ka soliidne. Nagu preemiaandjagi märkis: “kaasaegne tõlgendus”. Selliste asjade väljajoonistamine ongi geniaalsus. Sellest ei peagi samas ka igaüks aru saama. :P
Mul on Hannese pärast hea meel ja igati uhke. :)
selle suure laia katuse alused kasulikud ruumid on väikesed oma pindalalt. Aga muidu pole viga.
Niisugusel tasemel on siis meie kultuur – et suva karbike ja juba tippkultuura.Või on see poliitiline maitse juba muust nii üle.
Ilus, innovatiivne, omas keskkonnas harmoneeruv va vetelepäästja torni istmed ja seljatugi… sealt kukuvad lapsed läbi… samas see ei ole ju suletud.
sellist arhitektuuri võiks Kuressaares rohkem olla.
vähemalt praktiline see ausammas küll ei ole!
väike küll, ag suuruse pani ju paika tellija mitte arhitekt. mulle meeldis kohe kui nägin seda. kellele betoon ei meeldi, sellele muidugi ei lähe peale. tuleb betoon endale ilusaks mõelda,sest alles siis kui haljas betoon saab enamikule meeldivaks ja nö mainstreamiks lõpetavad arhitektid selle kasutamisse kuna siis tunduks see liiga tavaline ja igav.
Igati elegantne lahendus, soovitan ka betooniauhinnale kandideerida:)
Räägitakse, et sellele putkale tehti sellepärast selline lampkatus, et vajadusel saaksid Väntjalad sinna oma kopterikõkatsiga maanduda. Mäletate ju küll, kui eelmisel aastal oli pahandus kui need “issandajüngrid” ilma loata sinna Raiekivi säärele maandusid. Nüüd on putka katus maandumiseks just sobilik koht.