VÕSAVILLEM: Saarlastele tuntuim hunt on Saaremaa muuseumis eksponeeritud topis.
Foto: Egon Ligi
Kaarma valla Tõrise küla lambakasvatajatele teeb tõsist muret läheduses pesitsev hundipere, sest eelmisel aastal vähenes nende kari pea kolmandiku võrra. Loomapidajatele ei saa appi tulla ka jahimehed, kuna huntide küttimiseks on vaja eriluba.
“Üle kolmekümne lamba on karjast puudu,” ütles Saarte Häälele Tõrise külavanem Triin Arva, kelle sõnul murdsid hundid eelmisel aastal tema maadel maha seitse lammast ning tõsiselt viga sai veel paarkümmend looma. Kokku kaotas lambakasvataja 30 lammast. Arva sõnul on lambad praegu küll laudas kinni, kuid mis saab suvel, seda ta öelda ei oska.
Nende lammaste eest, kes kohe ära ei surnud, lambakasvataja kompensatsiooni ei saa. “Kuna ta ei ole sel hetkel surnud, vaid sureb paari päeva pärast,” põhjendas Triin Arva, kes on läheduses luusivaid hunte ka oma silmaga näinud, ning kuigi pidevalt on räägitud ainult kahest hundist, teab külavanem kindlalt, et võsavillemeid on rohkem.
“Piila kandis pidi kaks elama ja teisel pool Küdemal on siis need, kes meil murdmas käisid,” on Arva kindel, selgitades, et lambaid käisid jahtimas kaks vana hunti ja kolm kutsikat. “Mul olid lambad hoovis ja nad olid siin samas värava taga,” ohkas Arva, lisades, et hunte ei peletanud ka lambaid autodes valvanud inimesed. “Isahunt koos kutsikatega on mul lausa džiibi ees istunud,” ütles Triin Arva, lisades, et emahunt käis samal ajal ringi ja nuusutas.
Tragid naised on juba ise otsinud võimalusi, kuidas hakkama saada, ja uurinud, kuidas vanal ajal lambakarju hoiti. “Mõtlesime, et sel suvel vaatame ja katsetame, et paneme lisatraate elektrikarjusele,” ütles Arva. Möödunud aastal katsetasid nad karjuse külge paigutatud lippudega, kuid need susisid eemale ei peletanud.
“See on surnud ring,” ohkas külavanem, sest hunte on rohkem ja veebruaris on neil uus jooksuaeg. Arva sõnul on ka kohalikud jahimehed sellest teadlikud, kuid kuna Euroopa Liidus on hunt kaitse all ja hundijaht on lubatud vaid talvel ja erilubadega, siis suvel midagi ette võtta ei tohi. Seda enam, et erilubade taotlemise protsess ise on niivõrd pikk.
“Me ei saa midagi ette võtta,” laiutas käsi ka Eikla jahiseltsi esindaja Ojar Sepp, öeldes, et neil ei ole hundilaskmise luba. Sepa sõnul on spetsialistide arvates hunte vähe, nii umbes paar-kolm tükki ning seega ei anta hundilaskmiseks ka luba.
Sepa sõnul käisid lambaid pärast toimunud veretööd kontrollimas ka eksperdid Hiiumaalt, kes kinnitasid, et tegu on tõepoolest huntide tööga. “Nad peavad looduses olemas olema,” sõnas jahimees, lisades, et kui hunte sigineb Saaremaale rohkem, ju siis midagi ka ette võetakse.
Loading ...
Kuule susi,Sina see lambamurdja oledki.Teinekord tilgutan Ac(d2) head isu!
.
“Ja kuni 1962.aastani oli Saaremaa ka metssea vaba.” ja siis toodi seapõrsad, kes elasid algul Raabukse talu rehetoas ja lemmik koht neile oli reheahi, kus nad tundsid endid kui koopas. Ja siis, ja siis ja nüüdseks on neid juba “palju rohkem”.
Susi teid söögu!!
Kehv olukord igatahes. Selge on ju see, et me ei saa kõiki hunte maha lasta. Kompensatsioonid peavad taluniku kõik kulud katma, kui see nii ei ole tuleb süsteem ringi teha. See muidugi ei tähenda, et talunik kõik oma lojused lihtsalt huntidele võiks sööta ja aedu kaitseks ei teegi.
Kui ristaks lamba näiteks kaukaasia lambakoeraga,nii kolm tükki karja peale.Huntide saatus oleks ikka päris kurb.
Kui seal “kolhoosikeskuses” on hundid, nagu India pühad lehmad ja abi loota pole, siis on tõesti mõtekam teha vähem lärmi. Võsavahele tiba “paha liha” ja asi loksub iseenesest paika.
On ju olemas igasuguseid mürke. Milleks lasta, kui saab ka ilma teise ilma saata.
S.Õ.K.
EIP
lammaste karjatamine Eesti moodi – ei mingeid aedu, ei mingit valvet!
Lambaid tuleb karjatada mitte elektrikarjuse vaid
võrkaiaga nagu
seda tehakse Austraalias.
1,5 m kõrgune võrk välistab rebasest suuremad kiskjad ja
lambad ei pääse ka välja.
Ka hunt tahab süüa ja
seda ei saa talle pahaks panna (see on kapitalism!) seni
kuni me ei hakka neid ise toitma.
ega nad inimestele ojtlikud ole? kas ta murrab sind kohe maha kui vastu tuleb?
Lahe, Saaremaal ka omad hundid :)
Kui valid meid reformikaid, siis teeme nii, et hundid söönud, lambad terved!
Võid kindel olla!!!!
loomulikult. kohe murrab. sa ei nägi teda kui juba on sinu maha murdnud
mida siin vinguda, ei saa aru. Esmalt peab oma loomade üle hoolt kandma, kui hundioht siis korralik aed, ööseks loomad kinni, karjakoerad jne. Teiseks ei saa siin teemast ja selle tõstatusest aru. Vaata tänane Meie Maa (see on küll pühaduseteotamise lähedane ettepanek, aga siiski) – seal viriseb põllumees sigade üle. Kas aru ei saa et hunt aitab sigu vaos hoida, põrsas ja kesik on talle parim ja kerge saak. Mida siis tahame?
Ainult loll tapab kõik kiskjad maha! Kesk-Eurooplased vaatavad ilaste pilkudega täna ida-euroopa suunas, kus hundid-karud veel metsas ja ökosüsteem täiuslik. Need murtud lambad plekitakse ju kinni, mis siin hädaldada ja püssi vibutada??
“…Need murtud lambad plekitakse ju kinni, mis
siin hädaldada ja püssi vibutada?? …”
Ma küsin – kuipalju maksab inimelu. Kes on nõus, et ta armas poeg, vend või isa sureb-TAPETAKSE? Ja see makstakse kinni. Kuipalju küsite? 1 miljon, 10 miljonit, hindamatu, raha ei asenda venda, isa, poega? Lambaga on umbes sama lugu. Lammas on sul umbes aastane. Oled teda kasvatanud-hoolitsenud, aga sa ei saa tast liha, tallesid, villa, mitte kui midagi.Saarlaste viisi – hea, kui mingi villatordi saab.
Ja veel, kas kroon, euro või dollar aitab süüa?
O.A.
EIP
Sulle on ikka väga tähtis,kuidas Euroopast vaadatakse,sõge olend.Kui hundid tulevad õuele,tuleb neist vabaneda!Jutt kinniplekkimisest on kolhoosniku kommetest pärit!Eks ole,too susi.
vabaneda kellest? Kui talu on korras ja koduloomade valve all ei tule ükski hunt õuele. Vaikselt kutuks võid oma seapõrsa teha, kes on sinu oma (kui sul korterisse ta ikka ära mahub). Metsaloomad jäta metsa, proovi oma eluga hakkama saada.
Muide, Saaremaa ei vaja ei hunti ega metssiga. Nii lihtne see ongi. Kedas siis veel. Kui me noored olime, siis pole mette söukest asja olnd, et Saaremaal oleks iga maalapi peel metssiga töngund. Veel vähem oli hunte. Saaremaa oli hundivaba. Ja elati väga hästi ära. Ja kuni 1962.aastani oli Saaremaa ka metssea vaba.
O.A.
EIP
Rehepapp, kolhoos on siis, kui lambad lastakse karjamaale ja ise minnakse tuppa magama või linna tööd tegema – enamik inimesi peab lambaid täna Saaremaal seetõttu, et lambakasvatus makstakse EU poolt kinni. Hunt ei tule niisama õuele, tuleb siis, kui inimestel tööd tegemata. Rehepapilikul mentaliteedil pole ilmselt muidugi vahet…las teised teevad