Möödunud aastal tekitasid kaitsealused loomad-linnud Saaremaa põllumeestele majanduslikku kahju ligi 7630 euro eest, Eestis tervikuna ulatub kahju ligi 197 000 euroni.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles Saarte Häälele, et kogu kahju põhjustasid rändel olevad haned, lagled ja sookured viljapõldudel Kaarma, Kihelkonna, Lümanda ja Kärla vallas kokku viiele tootjale. Kahjuhüvitis 119 339 krooni (7630 eurot) maksti tootjatele välja eelmise aasta novembris. Hilissügisel laekus keskkonnaametile veel neli taotlust taliviljakülvi ja -orase kahjustamise (raps, nisu, tritik) kohta.
Nimetatud kahjusid hinnatakse uuesti käesoleval aastal pärast lõikust, kui saagi suurus on teada, ja hüvitatakse pärast seda. Eestis tervikuna põhjustasid rändlinnud viljapõldudele kahju 91 000 euro ulatuses, linnukahjud ja nendest teavitamine on nihkunud aasta-aastalt üha enam Kesk-Eestisse. Rändlindudest tekitasid suurima kahju lagled (pildil), kes hävitasid orasega maiustades ühe Läänemaa taluniku põldudel saaki 8230 euro väärtuses.
Hunt murdis Saaremaal seitse lammast
Esmakordselt hüvitise maksmise kolmeaastase ajaloo jooksul laekus Saaremaal 2010. aastal üks taotlus ka suurkiskjate põhjustatud kahjude kohta. Kesk-Saaremaal Kaarma vallas murdis hunt seitse lammast, kahju hüvitatakse veebruari alguses. Seda, et tapatöö oli toime pannud võsavillem, tuvastas looma- ja murdmisjälgede põhjal ekspert. Eestis kokku murdsid hundid lambaid enam kui 47 000 euro väärtuses. Suurim ühele taotlejale tehtud kiskjakahju oli Võrumaal 67 lamba murdmine – kahju hinnanguliselt 5541 eurot. Mandril langes lambaid ka ilveste saagiks, karud rüüstasid aga mesitarusid.
Tõnu Talvi ütles, et hüljeste poolt kalapüünistele tekitatud kahju hüvitamise taotlusi Saare maakonnas 2010. aastal ei esitatud. Hiiu-, Lääne- ja Harjumaa kaluritel lõhkusid hülged püügivõrke ligi 8220 euro eest.
Seaduste kohaselt makstakse põllumeestele ja loomakasvatajatele loomade ja lindude tehtud kahjude kompenseerimiseks ühe aasta jooksul kuni 3195,6 eurot, kuid mitte enam kui 7500 eurot kolme viimase aasta lõikes.
Hundi, karu ja ilvese pahategude puhul jääb murtud loomade omanike kanda 63,9–127,8 eurone omavastutus. Teadaolevalt Saare maakonnas hüvitise taotlejate hulgas 2010. aastal keegi lubatavat kolme viimase aasta väljamakstava hüvitise piirmäära ei ületanud, seega said kõik taotlejad hüvitise kätte vastavalt kehtivale hüvitise arvutamise korrale.
Loading ...
Jutt on antud artiklis majanduskahjudest. Linnu ja loomakahjudest majandustegevusele. Mitte sellest, kui palju loomi jääb auto alla ja kui palju loomi aetakse auto alla ja kui paljud inimesed ei oska valida võimetele sobivat sõidukiirust ja lõpetates sellega, kui palju on neid inimesi, kes ei suuda oma loomade eest vastutada.
iga aasta toimub ca 3000 avariid loomadega.haiglasse satub ca 50 inimest.avariide tagajärjel sureb 1-2 inimest aastas.aga teatud seltskonna jaoks pole see probleem.
“…Jutt on antud artiklis majanduskahjudest. Linnu ja loomakahjudest
majandustegevusele….”
Ma arvan, et see on hoopis PRIA või ei tea kelle poolt makstud valuraha, aga mitte mingites müstilistes turuhindades põllumeeste tegelikud kahjud.
O.A.
EIP
Me ei tea ju, kuipalju lagled, metssead kahju teevad oma tegevusega. Me ei tea ka seda, kuipalju nad head teevad, noh näiteks metssea kasutamine maaharimise asendajana. Viimane oli natuke nali siiski. Aga jah, metsloomade kahjud on määratu suured (lugege NLKP ajaloo raamatuid, seal oli määratu suur igal leheküljel mitu korda, ühesõnaga kommarkomsomolikamariljale tuttav sõnamulin).
Tegelikult ei tea seda kahju keegi.
O.A.
EIP