Paljukirutud nõukaaeg on hakanud äratama nostalgiat. Iga korralik kodanik vaatab pühapäevaõhtuti riigitelevisioonist “ENSV”-nimelist sarja ning tema silmi tuleb sära, kui kätte juhtub mõni 30-aastane asjake. See kõik olnu on ju osake meie endi elust. Ja seda “osakest” võib nüüd ka vaatama minna Valjalga, kus on välja pandud ei midagi muud kui tolleaegsed kilekotid.
Vaevalt me praegu mõtleme, et praegused Rimi, Maxima või Saaremaa kaubamaja kotid võiksid mõnekümne aasta pärast samasuguseid tundeid tekitada. Kuigi mine tea, neil ehk ikka, kes praegu noored on. Sest mis see nõukaaja nostalgia siis ikka muud on kui läinud nooruse meenutamine. On ju noorest peast alati rohi rohelisem ja taevas sinisem.
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)
Loading ...
Tead, kõik see on olnud jah. Aga see ei tähenda, et ei tohi ajalugu meenutada ja seda hoopis teise kandi pealt. Mina olen veel selle ajastu laps, kus kilekott oli in ja ma veel mäletan seda!Ja mina isiklikult leian, et ajalugu võib, tohib ja peab mäletama erinevate nurkade pealt! See kilekoti näitus ei ole ülistus vaid ajaloo tõdemine sell nurga alt. Oleks kindlasti minulgi sinna midagi lisada oma ajaloolistest kilekottidest- erinevate piltidega, erinevate kujudega… mitte nagu mingi tänapäeva mass.Ja see, et seda aega kutsutakse nõukaajaks, siis on see ju tegelikult olnud aeg, oli nii nagu oli. Minult ei võetud lehma, minu vanaemalt aga küll. Kas siis sellepärast ei tohi mina alles hoida mõnda vana ja armast või lihtsalt huvitavat asja ja seda teistelegi näidata? Sina, kommenteerija, oled ilmselt inimene, kes pole kunagi millegagi rahul ja ei oska hinnata teiste tegemisi. Edu sulle su õndsas kibestumises. Mina elan edasi uues ajas ja suudan edasi minna ka selja taha vahel vaadates.
Nõukaaegne nostalgia on tore küll, minumeelest oli isegi Urve nõukaajal ilusam ja printsipiaalsem. Kui ta ikka helendavale telekaekraanile ilmus ja sügavrahuliku pateetilise häälega nõukogude elulaadi ülistama kukkus, no siis läks teinekord silme eest mustaks küll. Aga nüüd, noh ei kommentaari!!
Kui rääkida nõukaajast, siis minu lapsepõlv oli selles ajas ja see oli ilus aeg, inimestel oli tööd, isegi maal, põllud olid üles haritud, käis vilgas ehitustegevus, kusagil teede ääres ei olnud maha jäänud ja räämas ehitisi-kõik oli kasutuses. Palgad ja kaupade hinnad kauplustes olid tasakaalus. Kõiki asju ei olnud küll saada aga kui midagi said, oli selle väärtus ka suurem kui tänapäeval. Inimesed sõid puhast ja endakasvatatud toitu. Inimesed olid ka teistsugused – sõbralikud ja hoolivamad, või tundus see lapsele nii.
Sõna “nõukaaeg ” on juba oma olemuselt jälk. Ainult “nõukatele” okupantide ´käsilastele, kommaritele ja kputajatele võis see meeldida. Ajupesijad ajavad siin siin teadlikult segi mõisted “nõukkaeg” ja “noorusaeg”.Noorusaaja meldivad külljed, kus puudusid reumavalud ja südamekloppimised rääkimata siis öiste elurõõmude erkusele, loetakse punaokupatsiooni teeneks ja hüveks.
Ühe kommentaatori jutt “puhtast toidust” on lausjama. Sõime tegelöikult oli kui mürgisstkraami, aga me ei tgohtinud seda teada. Samas vassitakse nüüd, et kõik need nn “E-ained (s.h ka näi. tavaline keedusool) olevat mürgid.
Ei räägita midagui AASTAKÜMNETE pikkusest telefonijärhjekorrast, ei sellest, et isegi värvitelekat sai osta AÜ lubadega. Ei vähestest eraautodest, et automaaturitest Kuivastus, ei suupruukimes kriminaliseerimisest jne, jne.
—
Kui mind valiti esimest korda Saare valla volikokku, siis oli seal aastaeelarves ametlikult kirjas stiilipidu Lenini sünniiaastapäeval. Tegein ametliku ettepaneku (seda ka maakonnalehe kaudu) stiilipeo ärajätmiseks koos kommunistide kõigi ihukarvade punaseks värvimisega Lenini sünnipäeval kommunistide eneste kulul. Rahvale see jutt meeldis ning tihtipeale hakati vallasakstelt telefoni teel pärima. et millised on ihukarvad. Ametnike puudumisel aga olevat isegi Tallinnast päritud.et kas asjaosaline on oma karvu värvimas,
—
Lõpetuseks seda, et soovitan ka Saaremaa kommasritel rahva lollitamiuse asemel “nõukalt” oma karvu värvida ning mitte ülistada jälkust.
OLen pidanud tõdema, et “Saarte Hääl”, s,o mitte “Sea Hääl” kustutab ka taganrjärele minu kommentaaare. Nii on kadunud minu soovitus Prei-Evisalu “au”sambast Kuressarre südalinna.
nüüd aga soovitan oma eelmises kommentaaris antud karvade värvimist Nelkõige nende “ohvitseride” nuhikestele. Tundku siis nostalgiat selle aja järele, kus midagi ka kahejalgsetele “teenidstuskoertele” pudenes.
Mäletan ,mäletan ,miks ei mäleta!nii kahju oli ,et need kilekotid ei krõbisenud eriti ,aga oleks tahtnud ,et kõik oleks näinud ,et mull on ka kilekott!Sõitsin rongiga, Tallinnast -Kehra ja olin aktsioonis oma uuest kotist ,terve tee tuuslasin seal sisus ,aga keegi vist eriti ei jälgind mind !Haises se kott rõvedalt !Tuleb meelde ,ajab naerma!
Artur Alliksaar
Aeg
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.
_____
Kas omab tähtsust, kas need read on kirjutatud “nõukaajal”, saksa ajal, tsaariajal, noorusajal, vanaduspõlves, eila, täna või homme?!
Minule meeldib see luuletus ajast olenemata sellest, et see on kirjutatud nõukaajal – Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Siiski on kommentaar Urve teletäheks olemise ajast parim. Mäletan minagi kui ideeline kommunist ta oli ja ilmselt on ka praegu.