Monotüüp XV laevastik uuenes

Monotüüp XV laevastik uuenes

UUS JA VANA: Uus kelk ja puri, kuid stiililt vanamoodne. Ning detailideni stiilne.
Foto: Raul Vinni

Heade jääoludega talv annab hoogu juurde ka jääpurjetamisharrastusele. See omakorda toob juurde uusi huvilisi ja suurendab ka laevastikku. Pühapäevasel Nasva merejääl võis esimest korda üle pika aja sõitmas näha siinmail valminud uhiuut Monotüüp XV tüüpi jääpurjekat. Just see klass on ka ainus Eesti päritolu jahiklass jääpurjetamises.

Nasva hotelli taga on märk, mis keelab ujuma mineku. Mitmekümne sentimeetrise jää sisse pole keegi auku siiski raiunud. Vaid üks puiduvärvi jääpurjekas purjenumbriga C-12 ootab jääle minekut. Oma esimest. Monotüüp XV klassi uhiuue purjeka üks omanikest Ott Kolk (30) toimetab veel viimaseid toimetusi, paigaldab sooti ja askeldab mutrivõtmega. Seejärel lükkab ta jaanipäevast saati ehitatud kelgu libisema ja liigub avamere poole, kus on sõiduplats.

Uue kelgu omanik (koos Kaarel Treiga) Kolk ütleb, et oleks saanud veel ka vana kelguga sõita, aga see Venemaal ehitatud alus oli kuidagi väsinud. Sätiti seda küll, kuid siis tuli hollandlastelt pakkumine, et nad ostavad noortele sõitmiseks saarlaste purjeka ära. Ja siis ei jäänud enam muud üle, kui tuli konkurentsis püsimiseks uus ehitada. “Ning me ei välista, et me seda ka edaspidi ei tee,” sõnab Kolk.

Eestis 1932. aastal Erik von Holsti leiutatud Monotüüp XV kogus kiiresti populaarsust ja praegugi sõidetakse sellega mitmes riigis. Ning loomulikult ka sünnimaal. “Tuleb ikkagi Eesti asja elus hoida,” lausub Kolk, viidates, et lisaks juba poisikesest peast saadud jääpurjetamispisikule (“Ka meie isad on ju tegelenud sama asjaga,” O. K.) on uue Monotüüp XV klassi purjeka ehitamises ka annus patriotismi.

Monotüüp XV jääpurjeka kelgu ehitamine pole niisama lihtne. See tehakse vineerist ja liimpuidust. Kolk ja Trei said aru, et kõike nad ise teha ei jõua ja seepärast pöörduti kere ehitamise osas Hiiumaal elava Vello Jürjo poole, kes on Eesti Monotüüp XV purjetamise n-ö guru. Hulgaliselt Monotüüp XV tiitlivõistlustelt medaleid toonud Jürjo punninud küll vastu, kuid lõpuks said noored mehed ta nõusse. Ülejäänu tuli endal teha. Sealhulgas uisud jms.

Puri soetati samuti uus. Kogu purjeka juures ongi vaid üks vana detail, see on ühe teise purjeka mast. Kui palju uus purjekas maksma läks, on Kolgi sõnul raske öelda. “Töötunnid on meil kirjas,” muigab ta. Monotüüp XV on säilinud suures osas kujul, nagu ta 1932. a ehitati. Reeglid on paigas ning Kolgi sõnul palju eksida ja ise mõelda ei saa. “Mingeid kõrgtehnoloogilisi lahendusi ei lubata,” sõnab ta, rõhutades, et peamine on ikka puit ja metall.

Siiski nendib ta, et olles ise laevaehitaja, näeb ta konstruktsioonides mõnda kohta, kus võiks reeglitele veidi avatuma meelega vaadata. “Eks noorte meeste päralt ole tulevik,” vihjab Kolk, kes on oma sõnutsi koos Kaarel Treiga olnud viimasel kahel aastal noorim meeskond EM-l. Kolk meenutab, et prantslased olid teinud sõbralikku nalja, et mõtlete paadi välja ja siis ei muuda reegleid 80 aastat – et kas see on see, mida te arenemiseks nimetate?

Pühapäeval uue alusega esimesed sõidud teinud Ott Kolk räägib, et tööd on veel kõvasti. Täielikku pilti kõigest veel ei saanud, kuna tuuleolud olid pühapäeval kesised. “Ei saa veel midagi aru, üksi oled alati kõige kiirem,” sõnab Kolk ja lisab, et A4-paber on märkmeid täis ja kõik tahab veel lihvi saada. “Nii ta paraku on, et töö, töö, töö…”

Uue, purjenumbriga C-12, Monotüüp XV-ga kavatsevad Kolk ja Trei osaleda ka EM-l ja MM-l. Lisaks veel mitmetel võistlustel. Märtsis Rootsis toimuvale EM-le on Saaremaa merispordi seltsist praegu minemas lausa neli paatkonda. Lisaks Kolgile ja Treile ka esinumbrid Veljo Heinmets-Roland Pildre, Priit Saarlaid-Taavi Välisson ja Meelis Saar-laid-Urmas Kruusmägi.

Jääpurjetamist saab vaadata ka juba eeloleval nädalavahetusel, saarlastele on külla tulla lubanud hiidlased ja mandrimehed ning kui tuult on, siis saavad teoks ka võidukihutamised. “Kel huvi on, tulge kaema, ehk leiab nii mõnigi tee selle spordiala juurde,” kutsub Ott Kolk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 113 korda, sh täna 1)