Ajakaja: Kui oluliseks saab müts (9)

Eelmisel nädalal oli palju mõtlemapanevaid teemasid Eesti meedias. Üks neist kindlasti meie presidendi visiit Rootsi kuningale. Oluline külaskäik ja oluline suhe heade naabrite vahel nii ajaloolises perspektiivis kui ka kaasaegses kontekstis. Aga mida meedia sellest kõigest meile vahendas? Valdavalt diskussiooni presidendi proua riietuse üle.

Eriti aga tema mütsi üle. Aga sellest, mis mütsi all toimus – sellest sisulisest poolest – kui palju me teame ja mäletame? See on samasugune olukord, kui näiteks jõulukinki avades me keskendume pakendile ja jätame kingituse sisu ja olemuse kõrvale. Kui sedasi mõelda, siis nii me ju ei tee, aga miks me siis mütsist rohkem räägime kui kogu visiidi sisulisest poolest?

Muidugi, kui nüüd aus olla, müts iseenesest oli ju kena, aga presidendi prouale selles kontekstis ja koosluses muude riietega minu arvates hästi ei passinud – oleks väga stilisti kätt tahtnud selle kompoti kokkupanemisel abiks näha. Aga see on teisejärguline. Ja veel see aspekt, et kõik ei saagi kõigile kogu aeg meeldida – kellele meeldib ema, kellele tütar.

Mind vaevab hoopiski selline tõik siinjuures, et kas see liigne välimusele keskendumine pole mitte üks eestlaste rahvuslikke hädasid. Alates sellest, et liiga sageli on eestlane nn üleriietatud – eriti välismaal erinevates seltskondades liikudes torkab see silma ja eristab selgelt eestlased ja ka teised postsoveedid muu maailma rahvast. Muidugi on selles asjas ka kaks otsa – inimese välimus peab olema tasakaalus ja ligimesele esteetiline vaadata.

Aga see väljanägemise esteetika ei saa meid ometi ju sisulistelt radadelt metsa meelitada. Või kuidas? Kas turule minnes on tähtsam see, et naabrinaine näeks mind ikka mukituna, ja mitte see, et mul tegelikult on vaja värsket kartulit osta? Kas koosolekule minnes pean avaldama muljet oma punase pintsakuga ja mitte muretsema seepärast, et suust välja tulev jutt väheke kahvatu on?

Kus on piir sisu ja vormi vahel? Vanarahvas on oma tarkust väljendanud mehe mütsi ja narrimise asjus. Aga tänapäeval, kui me liiga sageli müümegi kõike just pakendi abil – kas siis ka inimese tarkuse müümine peaks käima pakendi abil?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)