24.01.2011 arhiiv

  • Sirje Kiierit (55) peetakse Randvere tööõppekeskuse hingeks, heaks haldjaks. Tema teeb siin kõike ja jõuab kõikjale. Ta on maja perenaine, tegevusjuhendaja, paljude põnevate ideede väljamõtleja ja algataja. Ja räägitakse, et paljud selle maja kliendid on Randvere tööõppe lõpuks Sirjesse sedavõrd kiindunud, et ei taha temast enam “lahti lasta”.

    Teeb palju, jõuab palju, õnnelik peale selle

    Sirje Kiierit (55) peetakse Randvere tööõppekeskuse hingeks, heaks haldjaks. Tema teeb siin kõike ja jõuab kõikjale. Ta on maja perenaine, tegevusjuhendaja, paljude põnevate ideede väljamõtleja ja algataja. Ja räägitakse, et paljud selle maja kliendid on Randvere tööõppe lõpuks Sirjesse sedavõrd kiindunud, et ei taha temast enam “lahti lasta”.

    Loe edasi...

  • Igal aastal oodatakse siseministeeriumi tellitavat uurimust, mis peaks väga mitmete parameetrite põhjal mõõtma kohaliku omavalitsuse võimekust. Uuringu koostajate definitsiooni järgi on kohaliku omavalitsuse (KOV) võimekus mõõt, mis näitab subjekti võimete summat ehk potentsiaali midagi ära teha.

    Kes on võimekaim?

    Igal aastal oodatakse siseministeeriumi tellitavat uurimust, mis peaks väga mitmete parameetrite põhjal mõõtma kohaliku omavalitsuse võimekust. Uuringu koostajate definitsiooni järgi on kohaliku omavalitsuse (KOV) võimekus mõõt, mis näitab subjekti võimete summat ehk potentsiaali midagi ära teha.

    Loe edasi...

  • Meenub üks film. Nooruke koolitüdruk seisab selle avaminutitel keset asfaltplatsi ja mõtleb, et selle punkti kaudu on ta ühendatud kõigi maailma teede ja inimestega. Täna viivad kõik teed Rooma.

    Linn, kuhu viivad kõik teed (4)

    Meenub üks film. Nooruke koolitüdruk seisab selle avaminutitel keset asfaltplatsi ja mõtleb, et selle punkti kaudu on ta ühendatud kõigi maailma teede ja inimestega. Täna viivad kõik teed Rooma.

    Loe edasi...

  • Möödunud aasta detsembris ilmus Saaremaa muuseumi toimetiste sarja 6. osana Piret Hiie raamat “1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal”. Viimane põhjalikum selleteemaline käsitlus pärineb 1988. aastast ning seetõttu vajas kogu probleemistik uut ja neutraalset lähenemist. Tänaseks on värskelt ilmunud teos saanud raamatupoodide ja raamatukogude vahendusel kättesaadavaks juba kogu Eestis.

    1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal on saanud uue vaatenurga

    Möödunud aasta detsembris ilmus Saaremaa muuseumi toimetiste sarja 6. osana Piret Hiie raamat “1919. aasta mäss Muhu- ja Saaremaal”. Viimane põhjalikum selleteemaline käsitlus pärineb 1988. aastast ning seetõttu vajas kogu probleemistik uut ja neutraalset lähenemist. Tänaseks on värskelt ilmunud teos saanud raamatupoodide ja raamatukogude vahendusel kättesaadavaks juba kogu Eestis.

    Loe edasi...

  • Käesoleva aasta alguses tapsid islamiäärmuslased Nigeris kaks prantslasest pantvangi. Pariisi päevalehe Libération väitel otsustati nende õnnetute saatus Mosk-vas: kaudselt osutusid nad juba aastal 1979 alanud avantüüri ohvriteks, kui Kremli tookordsed võimukand-jad otsustasid saata Nõukogude Liidu väed Afganistani. Tõsi, siinkohal oleks siiski paslik lisada, et oma osa etendas tapetud prantslaste saatuses ka tänapäeval end õigluse ja demokraatia kantsiks pidav Washington, kes 30 aastat tagasi pani Aasias venelaste tarvis üles püünised, millesse ameeriklased aga hiljem hoopis ise sattusid.

    Venemaalt Nigerisse: džihaadi elu ja saatus

    Käesoleva aasta alguses tapsid islamiäärmuslased Nigeris kaks prantslasest pantvangi. Pariisi päevalehe Libération väitel otsustati nende õnnetute saatus Mosk-vas: kaudselt osutusid nad juba aastal 1979 alanud avantüüri ohvriteks, kui Kremli tookordsed võimukand-jad otsustasid saata Nõukogude Liidu väed Afganistani. Tõsi, siinkohal oleks siiski paslik lisada, et oma osa etendas tapetud prantslaste saatuses ka tänapäeval end õigluse ja demokraatia kantsiks pidav Washington, kes 30 aastat tagasi pani Aasias venelaste tarvis üles püünised, millesse ameeriklased aga hiljem hoopis ise sattusid.

    Loe edasi...

  • Prantsusmaa president Nikolas Sarkozy unustas, millises riigis ta elab, nimetades Alsace’i Saksamaa osaks. Esinedes kõnega Ida-Prantsusmaal Alsace’i departemangus kuulutas ta selle Prantsusmaa koosseisu kuuluva ala Saksamaa provintsiks. Säärane ränk poliitiline viga kutsus esile kuulajaskonna valju vilekoori. Tõsi, ajaloo jooksul on Alsace olnud nii Saksa- kui ka Prantsusmaa koosseisus, pärast II maailmasõda on see provints olnud aga kindlalt Prantsusmaa territoorium.

    Poliitiku viga – Ehk millised tagajärjed võivad olla ajaloo mittetundmisel

    Prantsusmaa president Nikolas Sarkozy unustas, millises riigis ta elab, nimetades Alsace’i Saksamaa osaks. Esinedes kõnega Ida-Prantsusmaal Alsace’i departemangus kuulutas ta selle Prantsusmaa koosseisu kuuluva ala Saksamaa provintsiks. Säärane ränk poliitiline viga kutsus esile kuulajaskonna valju vilekoori. Tõsi, ajaloo jooksul on Alsace olnud nii Saksa- kui ka Prantsusmaa koosseisus, pärast II maailmasõda on see provints olnud aga kindlalt Prantsusmaa territoorium.

    Loe edasi...

  • Kõige enne oli Võhma Viljandimaal, siis Tallinn oma koolidega – Gustav Adolfi gümnaasium ja Tallinna konservatooriumi lauluklass –, 17-aastasena Eesti õhukaitsevägi, kus isa teenis ohvitserina, kaastööd ajalehele Eesti Sõna. Põgenemine 1944. aasta sügisel Rootsi. Kõrghariduse omandamine Stockholmis Anders Beckmani eraülikoolis.

    Viljandimaa, Tallinn, Stockholm, Toronto, Lahti, Kuressaare

    Kõige enne oli Võhma Viljandimaal, siis Tallinn oma koolidega – Gustav Adolfi gümnaasium ja Tallinna konservatooriumi lauluklass –, 17-aastasena Eesti õhukaitsevägi, kus isa teenis ohvitserina, kaastööd ajalehele Eesti Sõna. Põgenemine 1944. aasta sügisel Rootsi. Kõrghariduse omandamine Stockholmis Anders Beckmani eraülikoolis.

    Loe edasi...

  • Anita Hanseni kodus Mändjalas elab tuhkur. Öeldakse, et heal lapsel mitu nime, ja nõnda on lood ka Anita lemmikuga.

    Tuhkur on iseloomuga loom (11)

    Anita Hanseni kodus Mändjalas elab tuhkur. Öeldakse, et heal lapsel mitu nime, ja nõnda on lood ka Anita lemmikuga.

    Loe edasi...

  • Jah, just täpselt nii ongi. Kui teha selle kuulsa filmi “Võimatu missioon” järgmine seeria, siis tuleks seda teha Saaremaa vähiuurimisest. Sest võimatumat asja uurimiseks pole olemas. Selle olemas olemisega on üldse üks keeruline lugu.

    Vähjauurimine = võimatu missioon (2)

    Jah, just täpselt nii ongi. Kui teha selle kuulsa filmi “Võimatu missioon” järgmine seeria, siis tuleks seda teha Saaremaa vähiuurimisest. Sest võimatumat asja uurimiseks pole olemas. Selle olemas olemisega on üldse üks keeruline lugu.

    Loe edasi...