Tunnustatud kultuur Kuressaares 2010

Tunnustatud kultuur Kuressaares 2010

TEGIJAD: Rahva Raamatu juhataja Kristi Kose ja hingelt kultuuritöötaja Reet Truuväärt.
Foto: Egon Ligi

Läinud reedel tunnustati linnapea ja volikogu esimehe pidulikul uue aasta vastuvõtul linna tublimaid. Tänusõnu jagus nii ettevõtjatele, spordirahvale, parimatele ehitistele kui teenekatele tegijatele. Oma osa sai ka kultuur.

Aasta tegu Kuressaares polnud raske ära arvata. Kahtlemata on selleks esindusliku raamatupoe taasavamine esinduslikus kohas. Pole teada, kas varem on ühe raamatupoe avamine kusagil linnas kuulutatud aasta sündmuseks. Kuressaare Rahva Raamatu juhataja Kristi Kose teada mitte.

“See on meile väga, väga suur tunnustus ja üllatus ka. Vastuvõtule tulles ei olnud mul aimugi, et me sellise tunnustuse saame. Kaupluse rahvas on väga õnnelik, et saarlased on meid omaks võtnud. Meie eesmärk ei ole ju ainult tuimalt raamatuid müüa, meie soov on muuta kauplus kliendile meeldivaks ajaviitmise kohaks. Meil on juba mitmeid ideid tulevikuks. 1. veebruarist algab Rahva Raamatu viktoriinisari “Kes keda” Annika Väälma juhtimisel, loomulikult tuleb veel kohtumisi kirjanikega,” lubab Kose.

Kõhklustest ja kahtlustest, mis ehk uue kaupluse avamisega kaasas käisid, juhataja ei tea. “Kui ka omanikeringis mingeid kõhklusi oli, minule neist ei räägitud. Väike risk on alati. Kuna üks omanikest on Saaremaa juurtega, siis oli kaupluse avamine oma kodukohas tema jaoks väga oluline. Mina ise Kuressaare kodanikuna olen ka väga õnnelik ja kaupluse juhatajana väga uhke, et selline otsus tehti ja Kuressaare taas raamatupoe sai.” Kose sõnul on väga oluline kaupluse asukoht, teisalt loeb palju raamatuvalik. “Kuressaar-lased ostavad erinevaid raamatuid, väga populaarsed on loodusraamatud, käsitöö ja kindlasti armastab saarlane oma autorite teoseid.”

Kaunite kunstide preemia pälvis muusikaõpetaja Matis Männa, mees nagu orkester. “Ma ise arvan, et see tunnustus tuli Kuressaare muusikakooli sümfoniettorkestri käivitamise ja kaheksa-aastase elushoidmise eest. Nagu ütles ka proua linnapea, meil on kaks võimalust, kas vaadata niisama merele või hakata tegutsema ja hüpata vette. Just selline vettehüppamine see keelpilliorkestri asutamine minu jaoks oligi. Seni kasutati meil professionaalseid külalismängijaid, aga mina panin orkestri kokku muusikakooli õpetajatest, õpilastest ja vilistlastest.”

Vaatamata sellele, et Männa nimetab seda kaheksat aastat parajaks katsumuseks, on orkester viimastel aegadel kõlanud väga kenasti. Muljetavaldav oli orkestri jõulukontsert Laurentiuse kirikus, kus meie omad muusikud kauge ja kalli külalisstaari päris varju jätsid. “Oleme saanud väga positiivset tagasisidet. Ka dirigendina on mul olnud väga hea orkestri ees seista. Palju tänu meie orkestri kontsertmeistrile Kristi Saarele!”

Laiem avalikkus ei aimagi, kui palju on Matis võidelnud nii sümfoniett- kui ka linnaorkestri, oma õpilaste ja muusikakooli majanduslike võimaluste avardumise nimel. Kõik see, millega muusik, õpetaja, looja tegelema ei peakski. “Jah, mul on juba piinlik oma õpilaste ees, kes pikisilmi ootavad uusi lugude seadeid, aga paraku kulub tõesti palju aega erinevate taotluste, projektide kirjutamisele ja hilisemale aruandlusele. Kui mina muusikat õppisin, ei olnud seal raamatupidamiskursust. Tänapäeval oleks see ilmselt vajalik.”

Aasta teoks kultuuris valiti Kuressaare kuurordi 170. aastapäeva tähistamine, mida koordineeris Reet Truuväärt. Lisaks märgiti ära Truuväärti osa merepäevade ning aiandus- ja lillepäevade pikaaegsel korraldamisel. Reet üleb ise, et kuurordi juubeliüritused said teoks suure töö ja väikese rahaga. “Masu tingimustes kirjutasime valmis üheksa projekti, millest rahastuse said vaid viis. Suhteliselt pisku raha toel sai projekt siiski ellu viidud. Omavahel öeldes, ega ma selle tulemusega ise rahul ei ole.

Üks oluline asi ehk siis punkt juubeliaastale jäi panemata. Nimelt tahtsime ilmutada ühe väga korraliku raamatu kuurordi ajaloost, aga kahjuks jääb see ootama paremaid aegu.” Truuväärti sõnul on tore, et märgatakse ka ürituste initsiaatoreid, kes ei ole püünel, neid inimesi, kes on n-ö telgi taga. “Mul olid väga toredad koostööpartnerid, kes tulid ideedega kaasa – Lii Pihl, Heli Jalakas, Maret Soorsk, Virge Pihel ja Karmen Paju. Tänu neile sündis lavastus pargis, kurortoloogiakonverents ja suurepärane näitus Kuressaare kui kuurordi ajaloost.”

Reedal on olnud oluline osa linna esindusürituse–merepäevade korraldamisel nende sünnist alates. “Jah. Tänavu tulevad juba viieteistkümnendad merepäevad. Mõtteid ja ideid juba on.” Truuväärt pole tavalises mõttes kultuuritöötaja. “Minu tegevus ongi ajendatud sellest, et kui ma näen, et kusagil oleks vaja midagi teha, siis ma tulen ja teen ka. Mina kui vana võrkpallur olen tegelikult meeskonnamängija, ma ei armasta sooloesitlusi.” Kultuur ongi üks suur ühis- ja koostöö, kus tulemus sõltub ometi igast üksikust tegijast.

Kes tegi Rahast Tegija?
Stiilsel ja meeleolukal õhtupoolikul oli vaid üks kummastav ja mulle mõistmatu hetk, kui aasta tegijaks kuulutati – Raha. Ei tea, millistel kaalutlustel ja kellele see mõte pähe tuli. Ei tahaks kuidagi uskuda, et Kuressaares ongi Raha Inimesest eespool. Ei tahaks kuidagi uskuda, et tervest viieteist tuhande elanikuga Kuressaare linnast polnud võimalik leida ühte INIMEST, kelle eelmise aasta teod ja saavutused oleksid küündinud selle tiitlini. Ja kui tõesti pole, olnuks mõistlikum sellest nominatsioonist vaikides mööda minna. Maha salata ja ära unustada. Raha pole ju mingi asi iseenesest. Inimene on ta välja mõelnud, ta tekib ikka ainult tänu inimesele ja ainult selleks, et Inimest teenida. Mitte vastupidi. Ka investeeringu- ja projektirahad on kellegi Inimese taotletud, kellegi Inimese õigel ajal tehtud õige otsustuse tulemus ja väärtuseks saab raha ikka ka ainult tänu mõistlikule kasutamisele Inimese poolt. Kui tõesti taheti väärtustada investeeringuid, siis pidanuks tunnustama nende otsuste tegijat või projektikirjutajat. Maksurahade puhul oleks pidanud siis kuulutama tegijaks linna maksumaksja. Igal juhul Inimese. Sest – nagu on öelnud üks tark mees – raha ise on nagu sõnnik, temast on kasu alles pärast seda, kui ta on laiali laotatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 80 korda, sh täna 1)