Kuressaare tänas parimaid (32)

Kuressaare tänas parimaid

HEA ÕPETAJA: Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Marit Tarkin sai tunnustatud kui aasta tegija hariduses. Muuhulgas tunnistasid KG õpilased Tarkini ka kõige motiveerivamaks õpetajaks.
Foto: Egon Ligi

2010. aasta märksõnadeks parimate väljakuulutamisel olid raha ja raamatud. Lisaks veel palju tublisid inimesi ja tegusid.

“Kuressaares on raamatupood – see näitab, et üldine lugemisoskus on jõudnud ka Saaremaale,” ütles eelmise aasta augustikuus kirjanik Ülo Tuulik, kui Ferrumis avati Rahva Raamatu kauplus. Eile nimetas Kuressaare linnapea Urve Tiidus raamatupoe tuleku linna aasta teoks. Aasta tegijaks nimetati üllatuslikult raha ehk siis Kuressaarde jõudnud investeeringud nii era- kui ka avalikust sektorist.

Linn kestab

Kuressaare linnapea Urve Tiidus pühendas oma aastat kokkuvõtva kõne küsimusele, mis ootab ees Kuressaare-taolisi väikelinnu. Ise oma teemapüstitusele vastates kinnitas meer, et väikesed linnad on tulevikus elukohana aina rohkem jätkusuutlikud.

Tiidus puudutas kõnes ka edukat võitlust suure lumega, märkides, et Kuressaarde on sel talvel maha sadanud 15 miljonit kuupmeetrit lund, millest saaks 10×10-meetrisele pinnale ehitada 50 000-korruselise torni. Selliseid lumesadusid ei osanud veel paar aastat tagasi keegi oodata ning ta tõi lumega hakkamasaamise kui sünonüümi tänapäeval nii vajaliku kohanemisoskuse kohta.

Tiiduse sõnul viib linna edasi ka see, et dialoogid on vähemalt Kuressaares alati võimalikud. Suure tõenäosusega märtsis riigikokku valituks osutuv ja seega ka oma viimast aastakõnet meerina pidanud Tiidus peatus kõnes ka linna stabiilsel iibel ning ka sellel, et vähemalt hariduse koha pealt ei tohiks küll keegi Kuressaare kallal nuriseda. Hea hariduse omandamise võimalus on tema sõnul üheks aspektiks, miks inimesed siia kohale võivad jääda.

Väikelinnade ellujäämise tagavad ka erinevad investeeringud ning meeri sõnul investeeriti linna ja riigi rahakotist 215 miljonit krooni ning koos erasektoriga 300 miljonit krooni. Need arvud tõid rahale ka aasta tegija tiitli. Tiidus tänas oma kõnes kõiki, kes on linna arengule kaasa aidanud. “Ja eriti neid, kelle jaoks koostöö ja armastus oma kodulinna vastu on midagi enamat kui töökoht ja palganumber,” märkis ta.

Aasta parimad

Pikaajalise töötaja autasu pälvisid Kuressaare linnavalitsuse töötajad Ruth Kalamees ja Irene Valge. Aasta kojameheks sai Ants Nau. Aasta korrakaitsja tiitliga pärjati Andero Lauritsat. Majandusauhindade osas tunnustati suurima üksikisiku tulumaksu maksjana Kuressaare haiglat, parima tööandja tiitli said Baltic Workboats ja Trelleborg. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Sandla Puit OÜ.

Ehitusauhindade osas sai parima ehitise nimetuse Lootsi tn 11 eramu, konkursi “Värv Kuressaare majal” laureaatideks said majad Pikk 17A, Uus tn 8, Uus tn 31, Rohu 13, Kitsas 9, Lossi tn 2 hoovimaja ja Kuressaare raekoja korrektselt värvitud uks. Kaunite kunstide preemia sai muusikaõpetaja Matis Männa, aasta teoks kultuuris valiti Kuressaare kuurordi 170. aastapäevale pühendatud üritused, mille korraldajaks oli Reet Truuväärt.

Aasta haridusteo eest said tunnustatud KG õpetaja Marit Tarkin, täiskasvanute gümnaasiumi direktriss Ly Kallas ja noorte huvikeskuse töötaja Marjana Luist. Aasta võistkonnaks kuulutati Saaremaa spordikooli U18 võrkpallimeeskond, aasta noorsportlane oli Mihkel Räim ja treener Indrek Rannama. Aasta teoks spordis sai Saaremaa ralli.

Ei lähe veel hästi
Kuressaare majandusauhindade jagamisel analüüsiti abilinnapea Kalle Koovi sõnul enam kui 2000 ettevõtte näitajaid.
Koov tõdes, et tegelikult on suurim maksumaksja Kuressaare linn koos kõikide oma allasutustega ning samamoodi oleksid 3. ja 4. kohal sotsiaalkindlustus-amet ja töötukassa. Siiski on otsustatud tunnustada ettevõtteid ning omavalitsuse ja riigiettevõtted on nendest arvestustest kõrvale lükatud. Koov selgitas ka, et Baltic Workboats AS sai parima tööandja tiitli tänu sellele, et sama suure maksumaksjate arvu juures suurenesid väljamaksed 66%. Trelleborgi puhul sai oluliseks just töökohtade juurdeloomine. Koov märkis, et linn sai tulumaksu 2,9% vähem kui eelmisel, kuid see mahtus eelarvesse planeeritu piiresse ning isegi veidi ületas seda. Üldiselt on aga Koovi sõnul täheldatav ikkagi töökohtade arvu päris korralik vähenemine ning sellest tulenevalt ka tööjõu liikumine ja töökohtade hajumine. Nii laekus linnale tulumaksu esmakordselt koguni 1112 ettevõttest. Koov märkis, et ettevõtteid, kus väljamaksed töötajatele on suurenenud, on väga vähe. Esimese 100 hulgas oli selliseid ainult 6.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 136 korda, sh täna 1)