Sulev Nõmmiku tütar: isa filmid on klassika (4)

Sulev Nõmmiku tütar: isa filmid on klassika

VIMPLIMERI: Maja ühe suure suvetoa seinad on täis Sulev Nõmmikule elu jooksul kingitud vimpleid. Ennast tagasihoidlik Tiia-Mai pildistada ei luba.
Foto: Egon Ligi

Sulev Nõmmikut ehk Kärna Ärnit teavad ilmselt pea kõik üle paarikümnesed saarlased. Mõned nooremadki oskavad tema filmidest pärinevaid lööklauseid peast tsiteerida.

Nüüd, ligi 19 aastat pärast Nõmmiku surma, isa 80. sünniaastapäeval on tema Salme vallas elav tütar Tiia-Mai rõõmus, et isa tehtud filmidest on saanud klassika. Tiia-Mai Nõmmiku leiame Salme vallast Möldri külast Nõmmikute aastaid väga armastatud suvekodust. Maja on lume alla mattunud ja sellest, et siin keegi elab, annavad märku vaid väravas seisev auto ja mõned jäljed lumel.

“Inimene on juba 20 aastat läinud siit ilmast, aga õnneks on need filmid jäänud,” räägib Sulev Nõmmiku tütar Tiia-Mai Nõmmik, selgitades, et eluajal sai isa oma filmide eest kogu aeg vastu päid ja jalgu. Oma Möldri küla kodus vabakutselise tõlkijana tegutseva tütre sõnul oli isa oma eluajal ikka uskunud, et tema filmid lähevad ajaga paremaks, ning nüüd on hea tõdeda, et isal oli õigus.

“Enam ei julge ka toonased kriitikud midagi halvasti öelda, sest need, kes tollal seal filmikomitees andsid talle vastu päid ja jalgu, need räägivad nüüd kultusfilmidest,” muigab tütar, lisades, et talle teeb heameelt, et isa filmide kohta öeldakse klassika ja et ka uus põlvkond tsiteerib nendest filmidest pärit lööklauseid peast. Tiia-Mai on just saabunud Sulev Nõmmikule Tallinnas Estonia teatris korraldatud austamisõhtult, kus said kokku kõik vanad sõbrad. Midagi uut ta seal küll isa kohta teada ei saanud, kuid kõik vanad head lood räägiti Tiia-Mai sõnul küll ära. Lähiajal ilmub Sulev Nõmmikust ka raamat, mille materjali praegu kogutakse.

Tütre kinnitusel veetsid nad Saaremaa suvekodus aega päris tihti ja praegu vaikusega harjunud talumaja põrand ja õu on kuulsate inimeste jalajälgi täis. “Siin käis kogu aeg rahvaste voorimine ja karjakaupa külalisi,” meenutab Tiia-Mai, lisades, et kui tema loomuses on rohkem ikka omaette olla, siis isale meeldis, kui tema ümber oli melu. Nii käis nende suvekodus pidevalt külalisi – teatrist, kohalikke jne, ning vaikust siin ei olnud. Suveõhtud olid täis tantsimist.

“Suitsukala on siin lõputult tehtud,” räägib Tiia-Mai, meenutades, et kalal käis vahetevahel ka Sulev Nõmmik ise, võttes ka kohalikke kaasa. Maja ühe suure suvetoa seinad on täis vimpleid, mis Sulevile elu jooksul kingitud. “Igal pool, kus ta esines, iga kolhoos ja asutus andis oma vimpli,” räägib tütar, märkides, et isa vimplite sein on olnud taustaks mitmete telesaadete tegemisel.

Nüüd elab selles majas juba mõnda aega Tiia-Mai, kes esialgu tuli vaid pealinna melust puhkama, kuid on jäänud pikemaks. “Ega ma ei ütle, et olen nüüd siia päriseks jäänud, lihtsalt praegu elan siin,” täpsustab Tiia-Mai Nõmmik hüvasti jättes ja ajakirjanikke suvel tagasi kutsudes.

Sulev Nõmmik
Sündis 11. jaanuaril 1931 Tallinnas, suri 28. juulil 1992 Kuressaare haiglas. Eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija.
Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna koreograafiakooli ja Tallinna kultuurharidusala kooli. Seejärel õppis ta aastatel 1960–1964 lavastamist Leningradi teatri-, muusika- ja kinematograafiainstituudis.
Aastatel 1947–1962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 1962–1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana.
Estraadinäitlejana oli Sulev Nõmmik kõige tuntum Kärna Ärni rollis. Ta esitas ka palju sketše koos Ervin Abeliga ja mängis filmides. Oma estraadikavad kirjutas ta tavaliselt ise ja avaldas ka vesteid.
Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid “Mehed ei nuta” (1968), “Noor pensionär” (1972) ja “Siin me oleme!” (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid.
Allikas: Vikipeedia

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 926 korda, sh täna 1)