Lossipargis ohustab saaresurm (7)

Lossipargis ohustab saaresurm

VAJAVAD HOOLITSUST: Hinnanguliselt vajaks lossipargis erineva tugevusega hooldus- ja kujunduslõikust 600 kuni 700 puud.
Foto: Egon Ligi

Dendroloogilise uuringu tulemusel on selgunud, et Kuressaare lossipargi puude suurim vaenlane on seenhaigus nimega saaresurm, mis põhjustab suurte okste või harude kuivamist.

“Esmasel hinnangul on pargis 25 puud, mille harud on juba murdumisohtlikud või muutumas murdumisohtlikuks,” sedastab Tallinna botaanikaaia dendroloog Olev Abner. Lossipargis kasvab kokku üle tuhande puu, mille hulgas on mitmeid haruldusi. Nagu näiteks linnuse hoovis kasvav Eesti jämedaim harilik pöök ümbermõõduga 344 cm.

Eelmise aasta juulist novembrini viidi lossipargis läbi dendroloogiline inventuur ja äsja andis pargi haljastusliku hinnangu koostanud Abner oma töö linnavalitsusele üle. Uuringust selgub, et lähiaastail tuleks pargis maha võtta 190 halvas seisundis, hääbuvat või juba surnud puud. Neist enamik on harilikud vahtrad, kuid on ka kehvas seisus harilikke saari, jalakaid, kuuski ja pooppuid.

Olev Abneri andmeil on pargipuistus kõige halvem tervislik seisund harilikel saarepuudel, mis on peaaegu kõik oluliselt kahjustatud seenhaigusest ehk saaresurmast. See põhjustab okste kuivamist saarte võrades ja eriti ladvaosas. Abneri sõnul on ebaselge, kas saared on võimelised taudist toibuma, sest efektiivset tõrjet selle seene vastu pole ja oluliste kahjustustega puud tuleb likvideerida.

“Kompositsiooniliselt olulistes kohtades tuleks juurde- ja asendusistutustes harilik saar asendada sarnase väliskujuga Pennsylvania saarega, mis on saaresurma vastu resistentne,” soovitab Abner. Tüve- ja oksamädanikest on kahjustatud mitmed vanad hobukastanid ja vahtrad, pooppuud ja mõned pärnad. Alleede ääres kasvavate vahtrate tervislikku seisundit on oluliselt mõjutanud suurte harude ärasaagimine, kuna suured lõikehaavad on head kohad tüve- ja oksamädanikega nakatumiseks.

Lisaks saaresurma põhjustavale seenele avastati lossipargis veel mitmeid puidkahjustavaid seeni. Näiteks vahtratarjakut, mis põhjustab eelkõige vanadel puudel harude murdumist. Nii pärnade, hobukastanite kui ka vahtrate hulgas on palju õõnsaid puid ja levib seente tekitatav südamemädanik. Samas on näiteks lehiste tervislik seisund ja välimus halvenenud peamiselt valguse puuduse tõttu, kuuski on nõrgestanud põuad ja rüüstanud kuuse-kooreüraskid.

Kuressaare linnavalitsuse heakorra- ja haljastusspetsialist Katrin Reinhold (fotol) ütles, et järgmine etapp on tellida pargi hoolduskava, kus määratakse vajalike tööde mahud olemasoleva puistu ja pargikompositsiooni, hoonete, teedevõrgu jms väärtusliku säilitamiseks (sh ka raiemahud).

“Hoolduskavas antud juhised on mõistlik teostada 10 aasta jooksul, ajaga kahjustused teatavasti suurenevad, kui puudub õige hooldus,” lausus Reinhold. “Kui me ei raiu aeg-ajalt vanu puid ega asenda neid uutega, ei ole meil varsti lastele midagi jätta. Looduskaitse kui niisugune täidab üheks ajahetkeks oma eesmärgi ja siis on tarvis uuendusi.”
Haljastuslik hinnang on
avalikustatud Kuressaare
linnavalitsuse kodulehel.

LOSSIPARGI PUUD
Kõige enam on lossipargis harilikke vahtraid (617), järgnevad harilikud saared (79), harilikud kuused (59), harilikud jalakad (55), harilikud hobukastanid (52), läänepärnad (46), harilikud pärnad (44), suurelehised pärnad (21), pooppuud (20), harilikud tammed (12, enamik neist noored mälestuspuud), künnapuud (8), Euroopa lehised (6), põldvahtrad (6). Teiste liikide isendeid on 1 kuni 5.
Allikas: Kuressaare Lossipargi puittaimestiku haljastuslik hinnang, Tallinna Botaanikaaed 2010.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 112 korda, sh täna 1)