10.01.2011 arhiiv

  • Äsja aasta korrakaitsja tiitli pälvinud 23-aastane Andero Laurits on vaikne ja tasakaalukas noormees, kes on abipolitseinikuna sadu tunde Kuressaare linnas korda taganud, oma vabast tahtest. Lapsepõlves politseinikuametist unistanud Andero töötab Securitas Eesti AS-i abipatrullis ja õpib Kuressaare ametikoolis tarkvaraarendust.

    Sadu tunde korra kaitsel (6)

    Äsja aasta korrakaitsja tiitli pälvinud 23-aastane Andero Laurits on vaikne ja tasakaalukas noormees, kes on abipolitseinikuna sadu tunde Kuressaare linnas korda taganud, oma vabast tahtest. Lapsepõlves politseinikuametist unistanud Andero töötab Securitas Eesti AS-i abipatrullis ja õpib Kuressaare ametikoolis tarkvaraarendust.

    Loe edasi...

  • Koolivaheaja viimase nädala kolmapäeval saabus öö Kuressaarde omamoodi salapäraselt. Kesklinna kogunes tasapisi terve suur kamp kohalikke noori, kel kindel siht silme ees – valmistada lumest ja külmast tüdinud kaaslinlastele pisutki rõõmu. Korraldada tööle ruttavatele kuressaarlastele järgmiseks hommikuks selline kena üllatus, mis suunurgad tusasele talveilmale vaatamata ehk veidigi ülespoole kergitaks.

    Öö varjus sündis kümneid lumememmesid (lisatud video!)

    Koolivaheaja viimase nädala kolmapäeval saabus öö Kuressaarde omamoodi salapäraselt. Kesklinna kogunes tasapisi terve suur kamp kohalikke noori, kel kindel siht silme ees – valmistada lumest ja külmast tüdinud kaaslinlastele pisutki rõõmu. Korraldada tööle ruttavatele kuressaarlastele järgmiseks hommikuks selline kena üllatus, mis suunurgad tusasele talveilmale vaatamata ehk veidigi ülespoole kergitaks.

    Loe edasi...

  • Kui pilk lumekaardile ( 30. dets SH) visata, siis on näha, et kõige paksema lumega on ilmataat Saaremaal tänavu õnnistanud Kaarma, Laimjala ja Pihtla valda, lumekatte paksuseks neis paigus oli siis märgitud 56–65 cm. Ent lund on tulnud veel ja veel ning iga päev puistab taevaluukidest lisa. Mis toimub? Kui linnas pole ju häda, saad tänu tublidele lumetõrjujatele suhteliselt hästi liikuda, siis kuidas elatakse maal? Mismoodi sealsed inimesed kooli, tööle, poodi saavad? Ja mis see kõik maksma läheb?

    Lumi, lumi ja veel kord lumi (1)

    Kui pilk lumekaardile ( 30. dets SH) visata, siis on näha, et kõige paksema lumega on ilmataat Saaremaal tänavu õnnistanud Kaarma, Laimjala ja Pihtla valda, lumekatte paksuseks neis paigus oli siis märgitud 56–65 cm. Ent lund on tulnud veel ja veel ning iga päev puistab taevaluukidest lisa. Mis toimub? Kui linnas pole ju häda, saad tänu tublidele lumetõrjujatele suhteliselt hästi liikuda, siis kuidas elatakse maal? Mismoodi sealsed inimesed kooli, tööle, poodi saavad? Ja mis see kõik maksma läheb?

    Loe edasi...

  • Hiljuti internetis surfates sattusin juhuslikult venekeelsele artiklile, milles räägitakse Natsi-Saksamaa “uurimisinstituudi” Ahnenerbe ühest Saaremaaga, täpsemalt aga Sõrve poolsaarel asuva Stebeli patareiga seotud operatsioonist. Lugejale teadmiseks – kogu kirjutis on täis müstikat, seega ei tasuks selle sisu tõsiselt võtta.

    Viimase (saladuse) hoidja mõistatus

    Hiljuti internetis surfates sattusin juhuslikult venekeelsele artiklile, milles räägitakse Natsi-Saksamaa “uurimisinstituudi” Ahnenerbe ühest Saaremaaga, täpsemalt aga Sõrve poolsaarel asuva Stebeli patareiga seotud operatsioonist. Lugejale teadmiseks – kogu kirjutis on täis müstikat, seega ei tasuks selle sisu tõsiselt võtta.

    Loe edasi...

  • Uue aasta esimesel päeval sai Ungarist Euroopa Liidu (EL) eesistujariik, kes võttis selle koha vastu Belgialt. Nagu Eesti, nii võeti ka Ungari EL-i vastu 2004. aasta kevadel. Seega on ta sellel tähtsal positsioonil esmakordselt ja annab käesoleva aasta teisel poolel selle üle Poolale. Poole aasta jooksul peab Ungari aitama oma ideedega euroliitu tugevdada, korraldama tuhandeid kohtumisi ja konverentse ning veenma oma partnereid, et ta austab euroliidu väärtusi. Samas on paljud vaatlejad kahelnud, kas Ungari kunagise kommunistliku idabloki riigina ikka on sobiv euroliitu juhtima.

    Kas Ungari ikka sobib Euroopa Liitu juhtima?

    Uue aasta esimesel päeval sai Ungarist Euroopa Liidu (EL) eesistujariik, kes võttis selle koha vastu Belgialt. Nagu Eesti, nii võeti ka Ungari EL-i vastu 2004. aasta kevadel. Seega on ta sellel tähtsal positsioonil esmakordselt ja annab käesoleva aasta teisel poolel selle üle Poolale. Poole aasta jooksul peab Ungari aitama oma ideedega euroliitu tugevdada, korraldama tuhandeid kohtumisi ja konverentse ning veenma oma partnereid, et ta austab euroliidu väärtusi. Samas on paljud vaatlejad kahelnud, kas Ungari kunagise kommunistliku idabloki riigina ikka on sobiv euroliitu juhtima.

    Loe edasi...

  • Milvi Tuulikul (74) on elus olnud ainult kaks ametit: pedagoog ja miilits. Mundrit kandis ta koguni kolmkümmend aastat ning tervelt poole sellest ajast tegeles ta eelkõige alaealiste kurjategijate ja õigusrikkujatega. Enne erruminekut oli tubli naine välja teeninud miilitsakapteni auastme.

    Milvi miilitsakapten Tuulik (2)

    Milvi Tuulikul (74) on elus olnud ainult kaks ametit: pedagoog ja miilits. Mundrit kandis ta koguni kolmkümmend aastat ning tervelt poole sellest ajast tegeles ta eelkõige alaealiste kurjategijate ja õigusrikkujatega. Enne erruminekut oli tubli naine välja teeninud miilitsakapteni auastme.

    Loe edasi...

  • Nüüd ta on siis käes. See igatsetud euroraha, mis tuli lausa ufoga ja mille komandör kukkus seina seest kohe kahekümbiseid rebima. Nagu hakkaks need otsa saama. Üks kena asi selle raha juures siiski on. Hindasid pole enam ollagi.

    Nael: Euro kaotas hinnad ära (4)

    Nüüd ta on siis käes. See igatsetud euroraha, mis tuli lausa ufoga ja mille komandör kukkus seina seest kohe kahekümbiseid rebima. Nagu hakkaks need otsa saama. Üks kena asi selle raha juures siiski on. Hindasid pole enam ollagi.

    Loe edasi...

  • Aastakümneid tagasi mängiti koroonat igas kolhoosis. Töökodades ja kontorites olid lauad üleval ja vabad hetked (palgasaba või siis lõunapaus) veedeti just nimelt koroonat mängides. Üldjuhul mängiti meelelahutuseks ja ajaviiteks, aga kindlasti ka võidu nimel. Küllap on võitude peale kihlagi veetud ja nii mõnigi on pidanud pärast kaotamist näiteks kükke tegema.

    Koroona kogub populaarsust

    Aastakümneid tagasi mängiti koroonat igas kolhoosis. Töökodades ja kontorites olid lauad üleval ja vabad hetked (palgasaba või siis lõunapaus) veedeti just nimelt koroonat mängides. Üldjuhul mängiti meelelahutuseks ja ajaviiteks, aga kindlasti ka võidu nimel. Küllap on võitude peale kihlagi veetud ja nii mõnigi on pidanud pärast kaotamist näiteks kükke tegema.

    Loe edasi...