Kaarma kooli saatus kolmel kaardil (21)

Kaarma kooli saatus kolmel kaardil

HEA KOOL: Kaarma kooli direktor Riina Piterskihh usub, et 260-aastase ajalooga koolis antakse konkurentsivõimelist haridust ning seda on inimestele vaja.
Foto: Raul Vinni

Paksu lumemütsi all olevas Kaarma koolis hetkel õpilased ei hõiska. Selge ka, kuna on koolivaheaeg. Samas ei pruugi juba järgmisel aastal õppida selles piirkonnas, kus on haridust antud juba 260 aastat, sama palju lapsi. Seda juhul, kui vallavalitsus otsustab kooli muuta 6-klassiliseks. Põhjuseid on kaks: laste vähesus ja sellest tulenevalt ka raha vähesus. Kaarma põhikooli kohamaks on Eestis kalliduselt neljandal kohal.

Siiski ei pruugi kõik minna 6-klassiliseks muutumise stsenaariumi järgi. Vallavolikogul on tegelikult kolm varianti: 6 klassi, 9 klassi koos klasside liitmisega ja jätkamine nii nagu praegu. “Kooli sulgemisest ei ole hetkel mingit juttu,” ütleb Kaarma vallavanem Margus Mägi. Kooli direktor Riina Piterskihh ütleb aga, et kooli 6-klassiliseks muutmine oleks sama hea kui allakäigutrepi esimesele astmele astumine. Ta usub oma sõnul, et paari aasta pärast pandaks kool siis kinni nii või teisiti.

Üks kallimaid koole

Vallavanem Mägi räägib, et vald lähtub puhtalt numbritest ja ratsionaalsusest. Mägi puistab neid numbreid kui varrukast ja peab tunnistama, et need on muljet avaldavad. Kaarma koolis õpib 61 last. Laste arv väheneb pidevalt. Juba järgmisel aastal oleks koolis ainult veidi üle 50 lapse.

Riigi makstav pearaha sõltub aga laste arvust ning sellest tulenevalt saab Kaarma kool riigilt nii vähe raha, et õpetajate palgavajadusi see ei kata. Riikliku rahastamismudeli järgi ongi nii, et kui lapsi on vähe, siis väheneb ka pearahast tulenev õpetajate palk. Samas õpetajad tahavad ikka oma palka, olgu koolis 10 või 200 last. Ning puudujäägi peab kinni maksma omavalitsus.

Teistel omavalitsustel, nagu näiteks Kuressaarel, on võimalik saada raha ka selle eest, et nende koolides õpib teiste omavalitsuste lapsi, Kaarmal seda võimalust ei ole. Samas tuleb vallal kinni maksta kõik kooli ülalpidamiskulud. Mägi toob näite, et laias laastus on omavalitsuste kulu hariduse peale pool eelarvest. Kui Kuressaare linn peab omavahendeid panustama sellest poolest vaid 37% protsenti, siis Kaarma vallal on see protsent 80.

“See on nonsenss,” laiutab Mägi käsi, viidates, et vald maksab igal aastal õpetajate palkadeks lisaks riigi poolt tulevale rahale kümneid tuhandeid eurosid. Kui vaadata, palju maksab Kaarma koolis üks õpilaskoht aastas, siis tuleb selleks summaks 2782 eurot. Sellest kallim on õpilaskoht vaid kolmes põhikoolis Eestis. Kaks nendest asub Ida-Virumaal ja üks Harjumaal. Eesti keskmine on 888 eurot ja Mägi ütleb, et Kuressaare linna gümnaasiumides on see summa veelgi väiksem. Seega on Kaarma koolis käimine neli korda kallim kui linnakoolis.

Margus Mägi räägib, et ta saab aru, et õpetajad tahavad ikka sama palju palka, ning kiidab Kaarma õpetajate tööd ja 2006. aastal renoveeritud koolimaja. Kuid kuivad arvud ja fakt, et Aste, kus asub teine põhikool, on suurem asula, räägivad iseenda eest. Vallavanema sõnul on tehtud ka arvutused, kui palju kool maksaks erinevate variantide puhul. Siinkohal tuleb arvestada, et väikesed probleemid on ka Aste koolil, kes on juba natuke koomale tõmmanud ja tõmbab veelgi, ning vallavanema sõnul saab kenasti hakkama.

Juhul kui midagi ei muutuks, tuleks Kaarma kooli õpetajate palkadeks maksta lisa 34 527 ja Aste koolile 3900 eurot. Teise võimalusena tuleks Kaarma koolis liita 7. ja 8. klass, tõsta õpetajate normkoormust (tõsta tundide normi, mille eest õpetaja saab täispalga; samas jääb reaalselt antavate tundide arv samaks ja sisuliselt oleks see palga alandamine – toim) ning üldse igalt poolt kokku hoida. Selle tulemusena oleks vallal vaja Kaarma kooli puhul 115 000 eurot, Aste oleks nullis.

Kolmas võimalus on kooli 6-klassiliseks muutmine. Sellega kaoks pea pool personalist ja õpilaste arv väheneks 30 peale. Siis tuleks vallal aastas peale maksta 2000 eurot. Margus Mägi lausub, et koolidirektorile sai antud ülesanne leida lahenduse variandid, kuidas saada hakkama riigi poolt ette nähtud palgarahaga. Tema teada on koostöös valla rahandus- ja haridusametnikega koostatud ka n-ö päästmiskava, et kool saaks jätkata 9-klassilisena.

Kooli selja taga on ka kooli hoolekogu, kes ütles, et nemad on kooli poolt ega pea vajalikuks keset kooliaastat midagi muuta. (Juhul kui hoitakse kokku ja jätkatakse samamoodi. 6 klassi puhul saab rääkida järgmisest õppeaastast – toim.) Vallavanem Mägi ütleb, et selge on see, et kooli struktuuri ei saagi poole aasta pealt muuta, ja seda keegi teha ei tahagi.

Riigipoolsed palgaeraldised tulevad siiski aasta alguses ning normkoormusi võib suurendada igal ajal. Vallavanem räägib ka seda, et juba on tellimisel Kaarma haridusruumi uuring, millega tehtaks erapooletult selgeks, kuidas edasi minna ja milline peaks välja nägema Kaarma haridusruum.

Õpimotivatsioon on lausa tunda

Kaarma põhikooli direktor Riina Piterskihh kasutab ajakirjanikuga vesteldes siiski väljendit “sulgemine”. Tema sõnul juhtuks kooli 6-klassiliseks muutmisel see, et alles jääks direktor ja kolm õpetajat ning 34 õpilast.
Nendest vähestest viiksid vanemad erinevatel põhjustel (liiga väike kool, suured õed-vennad käivad mujal – toim) veel osa lapsi ära. Ja nii tulekski sulgemisvajadus ise koju kätte. Direktor möönab, et 6-klassiliseks muutmine päästaks ehk võib-olla pool aastat ehk siis selle õppeaasta teisel poolaastal. Kuid uuel aastal tuleksid uued rahad ja kui õpilasi on vähem, oleks ka palgaraha vähem.

Piterskihh kiidab Kaarma valda, kes on seni alati koolile vastu tulnud ja aidanud, kuid nüüd on valla jaks otsa saanud. Tema nendel variantidel, mis kärpimist ette näevad, ülemäära plusse ei näe. 6-klassilise kooli puhul toob ta välja ka selle aspekti, et siis kaovad lapsed ja kaob ka kooli roll kogukonna sidujana. Direktor näitab uhket tütarlaste käsitööklassi, kus ka kohalikud daamid käivad koos käsitööd tegemas. “See jääks siis ka tühjaks,” sõnab ta ja lisab, et tema arvates peab vanematel olema valikuvõimalus. Ning kaks kooli, Astes ja Kaarmal selle ka tagavad.

Piterskihh ütleb, et kooliõpetajate palkade säästmisest tulev summa lõplikult siiski ei päästaks. Kaarma koolil on ka Eikla õppehoone, kus tegutseb suures majas lasteaed. See tegevatki koolipidamise kalliks, kinnitab direktor. Eiklas asuva 8 lapse maja kütta on kaks korda kallim kui Kaarma 60 lapsega maja.

Kohamaksumus arvestatakse ikka ühiselt. Piterskihhi sõnul läheks kohamaksumus 6-klassilise kooli puhul veelgi suuremaks, kuna majandamiskulud jääksid samaks, aga lapsi oleks vähem. Ei näe ta häid külgi ka klasside liitmises. Hetkel on juba liidetud 1. ja 3., 2. ja 4. ning 5. ja 6. klass. Seitsmes, kaheksas ja üheksas klass on eraldi, kahel esimesel on küll ühine klassijuhataja.

Päästmiskava näeks ette ka 7. ja 8. klassi liitmise. Seda on Piterskihhi sõnul väga raske teha just poole aasta peal. Jääb mulje, et arusaam struktuurimuutustest on vallas ja koolis totaalselt erinev.

Kaotab kvaliteedis

Direktor Piterskihh usub ka, et kui klasse liita, kaotab kool oma kvaliteedis. Õpetajate koormuse suurendamise kohta ütleb ta, et liitklassi õpetaja valmistab ette kahe klassi materjali, mis nõuab topelt aega. “Milleks me neid veel karistama peame?” küsib direktor. Ta lisab, et kui Kaarma kool ei suuda õpilastele tagada vajalikul tasemel haridust, siis võib ta käed üles tõsta ja hakata rääkima kooli sulgemisest. Praegu läheb neil aga kõik hästi. Ka temal on selle tõestuseks võtta numbreid kui varnast.

Õppe kvaliteedi näitaja on Kaarmal 42%, mis tähendab, et pea pooled õpilased on nelja-viielised. Põhikooli lõpetamise järgselt edasi õppima läinute protsent on sada, samas kui Eestis üldiselt on see 90 peal. Need näitajad ütlevad direktori sõnul, et Kaarma on igati tubli kool, kus on korralik pedagoogiline kaader ja kus pakutakse konkurentsivõimelist haridust.
Lisaks on siin palju huvitegevust ja plaan kooli juurde lausa omaette väike huvikool luua. Spordiski ollakse tasemel. “Koolis on tunda õpimotivatsiooni,” räägib direktor.

Pole ka saladus, et Kaarma kool on olnud abiks paljudele lastele, kes pole suurde linnakooli sobinud ja on oma kooliteed jätkanud Kaarmal. Tegelikult pole saladus, et sarnases olukorras on mitmed omavalitsused, kus on väikesed koolid. Vallavanem Margus Mägi toonitab omakorda, et vallavalitsus lähtub hetkel vaid numbritest. Volikogu peab nüüd tegema poliitilise otsuse ja poliitika on teadupoolest asi, kus võib kõike juhtuda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)