Väikelaevade 50 meetri pikkune mudelkatsebassein tahetakse ehitada Rootsi tänaval asuva TTÜ Kuressaare kolledži kinnistule maa alla. “Mudelkatsetuse bassein on ühe nägemuse kohaselt Rootsi tn 7 hoovis maa all, mis tundub natuke utoopiline.
3D-mudelite väljasaagimise pink peaks paigaldatama Kuressaare ametikooli ruumidesse Upal. Teine koht mudelkatsetuse basseinile oleks Roomassaares Luksusjahi kõrval,” rääkis abilinnapea Kalle Koov eelmisel nädalal volikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni koosolekul.
Kolledži õppejõud ja projektijuht Anni Hartikainen ütles Saarte Häälele, et maa alla rajatuna oleks basseini rajamise investeering küll suurem, kuid samas oleksid püsikulud maa-aluse bassini puhul pisemad. “Küttekulusid ei ole, aknaid ei ole, paepinnasel on ka omad eelised,” tähendas ta.
Hartikaineni sõnul on kõne all olnud päris mitu asukohta. Nii oleks üsna loogiline variant ehitada see Upale ametikooli taristu juurde, siis tekib aga küsimus, kes ehituse omafinantseerimise enda kanda võtab. Praegu teevad seda 2–2,5 miljoni krooniga Tallinna tehnikaülikool ja MTÜ Kuressaare Campus, keda linnavalitsus kavatseb toetada kokku 2,5 miljoni krooniga.
Bassein koos selle juurde loodava väikelaevade projekteerimise laboriga on vajalik uute laevamudelite arendamiseks ja õppetegevuseks TTÜ Kuressaare kolledžis. Baltimaades ainulaadse basseini rajamine ise läheks maksma ca 10 miljonit krooni, väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamise kogumaksumus küündib 50 miljoni kroonini. Rahastust taotletakse kompetentsikeskuste arendamise meetmest, mille elluviijad on siseministeerium ja EAS.
Kuressaare linnavolikogu arutab projekti rahastamist homsel istungil. Varasemalt on volikogu komisjonides tekkinud mitmeid küsimusi. Näiteks on Kuressaare seotus vähe põhjendatud ja linna kaasfinantseerimise osa tundub liiga suur. “Jah, see on komplitseeritud projekt – linna põhilised küsimused on olnud, et miks ettevõtjad ja SOL [Saaremaa omavalitsuste liit] ei panusta, sest enamik ettevõtteid ei asu linnas,” kinnitas Anni Hartikainen.
Ta lisas, et ettevõtjate panus on meetmes võimalik ainult erialaliitude kaudu. Käimas on ka läbirääkimised SOL-i ja Eesti väikelaevaehituse liiduga. Viimane on andnud põhimõttelise nõusoleku kaasfinantseerida projekti 300 000 krooni ulatuses. Arvestades, et kompetentsikeskuse teenuste pakkumisel ei tohi ettevõtjatele teha erisusi või soodustusi, on see Hartikaineni sõnul päris märkimisväärne panus, sest nad toetavad selle finantseeringuga kogu ettevõtlust. Sealhulgas ka naaberriikide konkurente, kes soovi korral võivad loodava keskuse teenuseid tarbida samadel tingimustel.
Loading ...
Kogu see tegevus on natuke rohkem kui utoopiline. Esimese aprillini on ka veel liiga palju aega.
Tahaks sellise basseini ehitamise ja hilisema tegevuse eelarvet näha. Eestis on ca 150-170 väikelaeva ehitajat ja nüüd ….!!!!!!!!!!!!!
Sa näed ja Sa ei mürista.
Üks käsi ei tea, mis teine teeb. Just homme avalikustatakse tulevase metroo detailplaneering, kust selgub, et kuues liin läheb just Rootsi 7 alt läbi.
Millisest taskust sa, Utopist, küll oma numbreid võtad? Ainuüksi Saaremaal on rohkem ehitajaid, pane mandri inimesed ka veel juurde. Tasub Kuressaare Merepäevadel seminare kuulamas käia. Saaremaal annavad paadiehitajad rohkem kui veerandi kogu saare tööstuse käibest kokku. Suurusjärk on umbes 0,4…0,5 miljardit krooni ja enam-vähem kõik see ekspordiks. Ehk siis nii palju käib siit läbi välismaalaste raha mida mustmiljon teenindajat ja kohalikku ettevõttet oma käivetega jälle püüda saavad. Sissevoolav raha on väärtuslikum kui kohapeal ringlev raha.
Nii et nende numbrite najal tasuks see värk ehitada kasvõi selleks, et see 99% ajast niisama seisaks. Ikka veel oleks kasud sees. Aga ma saan aru, et panused on sektori kasvamisele ja selle teenindamisele nii oskustööjõu koolitamisega kui ka tootearendusteenustega.
Väikelaevaehituses töötab ca 150-170 inimest, lisaks töölaevade tehas, millel ei ole väikelavadega midagi pistmist. Väikelaevaehituses olev käive ei ületa kohe päris kindlasti 200milj, lisaks veel töölaevad. Poolt miljardit ei tule kuskilt otsast.
Mis puutub aga erinevatesse seminaritesse, siis olen nendega väga hästi kursis. Kui numbritega osavasti mängida võib mingiks hetkeks väga suure hulga nii targemaid kui vähem targemaid inimesi ära petta. Aga seda ainult lühikeseks ajaks. Kas keegi pärast selle kolosseumi ehitamise eest ka vastutust on nõus võtma, no saab näha.
Võib olla töölaevade ehitamisel nõutakse mingeid selliseid katsetusi, kuid väikelaevade puhul mitte. Väikelaevade puhul võrduks see just kui F1 tuuletunneliga.
Ainuke kes praegu võidab on ehitaja
Nõutakse ei nõuta, mis seal vahet on? Maad võib ju hobuse ja adraga künda, keegi ei nõua GPSiga varustatud traktori olemasolu. Lihtsalt jänni jääd maavillase metoodikaga.
Basseinikatsed
http://www.youtube.com/watch?v=7m7Ahq_bbUw&NR=1
Aga mis vahet seal on kas basseini on vaja väikelaevadele või töölaevadele? Kui on vaja siis on vaja. Nimetagu kasvõi väike- ja töölaevade passeiniks siis kui sellest parem hakkab. Peaasi, et vaja on. Ja kui keegi neist vetepealse F1 valmis teeks, oleks veel eriti tore.
et siis MTÜ Kuressaare Campus saab linnalt 2,5 milli, millest 2 annab basseini ehituseks. nii sain artiklist aru.
Puistab statistikat aastast 2009 (note: masu-aeg). Sektori käive ca 400 mln, koos sidussektoritega võib olla küll ligi 500 mln. Saaremaa väikelaevaehituse osakaal saaremaa tööstuse kogukäibest ligi 20%. Töötajaid sektoris natuke üle 300, neist üle 70% saares. käibe mahust ca 90% saares ja sisuliselt kogu sektoris toodetav ärikasum tuleb saarest. Andmed pärit väikelaevaehituse majandusaasta aruannetest, liht-aritmeetilisel liitmismeetodil kokku arvutatud ja sisaldab töölaevade andmeid.
Arutelu, kas väikelaevad tähendavad töölaevu või ei tähenda mitte, võib ilmselt kesta viimsepäevani. EBI (www.europeanboatingindustry.eu) soovitab töölaevu väikelaevadeks klassifitseerida, samamoodi mitmed klassiühingud ja Eesti väiksust arvestades tundub mõistlik seda soovitust järgida.
toru paluks ka, tahaks lenna!
kaardi järgi mõõtes on Campuse hoovil pikuti umbes 37m ruumi. Kuidas see 50m bassein sinna ära mahub, või kaevatakse Campuse alune ka tühjaks?
Väikelaev- kuni 24m lõbusõidu- või sportlaev, nagu näiteks lõbusõidu- purjekas (Saare 41), võistluspurjekas (Volvo 70), lõbusõidu kaater (Nimbus 35)
Töölaev – laev, millega tehakse tööd, nagu näiteks jäälõhkuja, praam, tanker, sõjalev jne.
Sedasi on asjad Euroopas ja Eestis, paraku Saaremaal veel mitte. Eks see vaidlus töölaevade kaasamine väikelaevade sekka ongi seotud sellega, et vastasel korral jääks ainult sinnaa anni mõttekaaslaste hulka ainult üks arvestatav väikelaevaehitaja. Tundub, et ühel naisel on sellest raske aru saada. Naine laevas laev põhjas.
Mis puutub vajadusse siis on see lihtne – kellel läheb vaja, kui palju läheb vaja, kui palju on nõus maksma. Kui töölaevad kulutavadki paar milli mõnel üksikul aastal selleks siis kas kohe ehitame 50 milli basseoni. Päris selge, et kasset, vallajat või lappajat seal ei hakata tesitma. Ainuke kellele seda basseini tõsiselt on vaja kolledž ja seda ühel eesmärgil – et õigustada kuidagigi oma eksistentsi. Küllap see nihutab seda tõhetke veits, kuid mitte lõppmatuseni.