Ehkki Kihelkonna vald kavandab jätkuvalt renoveerida oma hooldekodu valdadevaheliseks hooldekeskuseks, on projektis kahtlema löönuid juba mitu. Kärla ja Lümanda on hakanud ise lahendusi otsima ega pea enam ainuvõimalikuks viia oma vanurid Kihelkonna valda.
“Me võtame teemat natuke laiemalt,” rõhutas Lümanda vallavolikogu esimees Mart Maastik Saarte Häälele. Maastiku sõnul tuleks enam vaadata valla arengu tervikpilti ning ideaalvariandis näeks tema Lümanda ja Kihelkonna valla ühinemist ning sellisel juhul juba ühinenud valla põhikooli toomist Lümandasse ja hooldekodu avamist praeguses Kihelkonna koolimajas. “See oleks logistiliselt väga hea koht ja ka looduslikult kaunis paik,” kiitis Maastik.
Lümanda vallavanem Jaanika Vakker tõdes, et ehkki Kihelkonna hooldekodu rajamine on Saare maakonna hooldus- ja õendusabi võrgu arengukavas sees, on aeg vahepeal edasi läinud ja tundub, et Saaremaal on potentsiaali enamaks kui selles arengukavas ettenähtud asutused.
Et Lümanda volikogu esimees on majanduslikult mõtlev mees, leiab ta, et Kihelkonna hooldekodu renoveerimine on üks liialt kallis ettevõtmine, lisaks käib sisuliselt konkurents hooldekodu töökohtade pärast – kui hooldekeskus tuleb Kihelkonnale, saavad tööd ennekõike sealsed inimesed.
Maastik nentis, et ehkki Kihelkonna hooldekodu teenuse hind on praegu madal, ei jää see kindlasti nii pärast hoone renoveerimist. “Oleme nüüd oma vallas ringi vaadanud ja leidnud, et üks hooldekodu paiku võiks olla vana vallamaja,” ütles Maastik Saarte Häälele. Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam on võtnud aga seisukoha, et ei panegi naabritele rahalisi kohustusi ja vald püüab ise hooldekeskusega mäele saada. “Ega meie ei saa pahaks panna, kui naabrid nüüd teisiti mõtlevad,” ütles Kihelkonna vallajuht, märkides, et ka praegu on Kihelkonna hooldekodus kliente Lümandast.
hr.Maastik! Kas Te tõesti usute, et Kihelkonna lapsed tulevad Lümanda kooli. Ei tule, kui vaja lähevad ikka Kärlale või Kuressaarde. Mis puutub hooldekodusse, siis Lümanda vanurid on juba Kihelkonna hooldekodus ja pooled hooldajadki teie valla inimesed.
mulle tundub see imporvolikoguesimees ammu juba lapsesuuna. kaua teda seal pukis hoitakse?
Iga inimene võib ju oma arvamuse välja õelda aga kas plaane on ka võimalik teostada see on juba iseasi ja kartus et Lümanda inimesi ei võeta tööle….töölised valitakse ikka selle järgi kas nad saavad selle tööga hakkama.Praegused Lümanda valla juhid ehk ikkagi teavad mitu vallaelanikku hooldekodu teenust praegu seal vajab,ma küll ei usu et mõni Kihelkonna hooldekodu on külastanud!
Laimjalas kinnitati detailplaneering veidi napakate ehk abivajajate majale. Ehk võetakse ka mõni vanur majja? Küsige Laimjala vallavolikogult, millised on tingimused.
ühesönaga välistavad Lümanda juhid selle sammuga ka valdade ühinemise…
kihelkonna vald istub oma laialilaguneva hunniku otsas ja jääbki sinna istuma. Varsti ulub hiigelsuures betoonkolakas mis kolhoosiajal koolimajaks ehitati, vaid tuul-tuul-tuul
hr maastik ilmselt ei adu, mis tähendab endises lümanda vallamajas kümnekonna kohaga vanadekodu ülevalpidamine. ja millises mahus investeeringuid vajatakse, et majale selline funktsioon anda. kui ta sellest aru saaks, ei ajaks nii suurt jama suust välja. soovitame maastikul ära õppida kõige tavalisem arvutamine. kihelkonna koolimaja on aga ehitatud 300 õpilase terbeks. isegi kui vanu pandaks sinna poole vähem, tuleb neid hakata jaapanist importima. või leiutada surematuse eliksiir.
miks sul see Kihelkonna nii hingel on? Miks ei pea sa plaane Kärla või Salmega. Need ju ka naabrid. Ah, kardad jääda nende kõrval ääremaaks. Kihelkonnaga liitumisjoru ja kooli kaotamise jama ajades loodad saada tõmbekeskuseks. Sa ajad sellega ainult rahval südame iiveldama. ka Lümanda inimesed on juba sinu selliste juttude peale pahased. Valimistel näeme…..
Erinevalt Lümandast on Kihelkonna aastasadadu olnud piirkonna keskuseks, millest annab tunnistust ka kunagisele ordu- ja piiskopiala piirile ehitatud kirik. Kihelkonna teadlik väljasuretamine algas 19. sajandi lõpu venestamisajal, mille käigus Lümandast alternatiivne tõmbekeskus kujundatigi. Kihelkonna ja Lümanda valla taasühendamine kihelkonna piires ühise keskusega Kihelkonnal tähendaks mõlema valla jaoks ajalooliste juurte ligi naasmist.
anti juba ära eelmistel valimistel-nii väikese häälte arvuga pole veel keegi Lümandas volikogu esimeheks saanud.
Lümanda rahvas olete tublid.Vanad inimesed tahavad ikka ka koduvallas olla omade keskel.Tervist ja jõudu valla juhtidele,saate kindlasti hakkama.
sellised maastikud, kel pole ühe valla elust ja toimimisest mitte mingit ettekujutust, ei peaks valla juhtimises osalema. karala küla suvilaomanikust-pealinlasest vallavolikogu esimees on naerukoht. pink on lühike lümandas, ei muud. ja kahe väikese valla omavaheline ühendamine on veel naljakam seisukoht. sellist pada saab ajada vaid inimene, kes asjadest ei tea mitte muhvigi.
Nõuanne Mardile
Lümanda vallamaja hoonest saab renoveerida ühe toreda toetatud elamisega sotsiaalmaja, mida on igal omavalitsusel vaja ja sellise maja ülalpidamine on kordades odavam.