Septembri statistikast selgus, et pangad andsid eluasemelaene viimase pooleteise aasta vältel rekordilises mahus – 610 miljonit krooni. Samal ajal on eluasemelaenude keskmine intressimäär vähenenud 3,3 protsendini, mis baasintressimäära Euribori tõusu taustal tähendab intressimarginaalide väikest alanemist.
See tähendab, et märgata on nõudluse taastumise märke. Oma roll selles on ka majanduskriisi järkjärgulisel taandumisel ning euro tulekuga kaasneva stabiilsuse ja usaldusväärsuse kasvul. Tõsi, euro tulek on tekitanud vastuolulisi seisukohti – kruvinud nii ootusi kui ka tekitanud hirme. Tõenäoliselt pettuvad liigkõrgete ootustega inimesed, kuid samas lahtuvad pelglike inimeste kartused. Euro loob eelkõige kindlust ja stabiilsust. Euro on majanduse katalüsaator, mitte kütus.
Kui võtta arvesse, et laenukohustus kas laenu, liisingu, järelmaksu või miinuses krediitkaardi näol on ligi pooltel Eesti peredest ehk umbes 275 000 majapidamisel, mõjutab eurole üleminek suuremat osa Eesti majapidamisi ja nende kohustusi. Seetõttu on paslik meenutada, mis saab praegustest kohustustest Eesti üleminekul eurole. Üldjuhul kehtib põhimõte, et pank hoolitseb kõigi toimingute eest.
Laenukohustust omav klient ei pea selleks eraldi panka tulema, muutma lepinguid ega maksma eurole ülemineku eest eraldi tasu. Kõik lepingud, olgu see laen, liising või ka hoius, muudetakse panga poolt automaatselt eurodesse. Seejuures sõlmitud laenude lepingu numbrid ja tingimused jäävad samaks. Kõik laenujäägid, tagatised ja võlad konverteeritakse 1. jaanuarist 2011 automaatselt eurodesse. Nii muutuvad sellest kuupäevast kroonilaenud eurolaenudeks ja Taliboriga seotud laenud Euriboriga seotud laenudeks. Sama muster kordub ka tagasimaksegraafikute muutmisel kroonidest eurodeks.
Ülle Koppel
Nordea panga Kuressaare kontori juht
Loading ...
Inimestel, kes on algselt oma laenud pankadega on vormistanud, kui eurolaenud, mitte kui kroonilaenud on üks õigustatud ootus, seoses euro tulekuga ning Talibori või Euroboriga pole sel ootusel midagi pistmist.
Nimelt koorisid tublid “kodumaised” välispangand seni eurolaenu laenajatelt topeltraha, kuna laenu tagsimaksed olid kroonides aga vahetuskurss ei olnud mitte Eesti Panga kehtestatu vaid iga “kodumaine” välispank kehtestas ise kursi, mille järgi inimeste võlakroonid eurodeks arvestati.
Uuest aastast vähemalt sellise trikiga pank kasumit ei saa teenida aga ei oma sisulist vahet, mis on rahaühik – JOKK skeeme saab igasuguseid välja mõelda.
kui “vanasti” eurolaenu võtsid, ütleme miljon krooni, siis vähemalt nordea panga kursi järgi maksid laenuvõtmise ja laenu sinu kontole kroonidesse kandmise eest kursi pealt üle 2700 krooni. Ja praegu käib umbes 10 krooniste maksetena igakuiselt kroonide eurodesse arvestamine. ehk kui eesti euroga ei liituks, siis 30x10x12= 3600 krooni veel lisaks. Lisaks intressidele ikka üsna arvestatav summa. Muidugi 30a peale suht köömes. aga katsu jätta selline summa maksmata pangale.