EURO: Kommentaar: euro ja eluase (2)

Septembri statistikast selgus, et pangad andsid eluasemelaene viimase pooleteise aasta vältel rekordilises mahus – 610 miljonit krooni. Samal ajal on eluasemelaenude keskmine intressimäär vähenenud 3,3 protsendini, mis baasintressimäära Euribori tõusu taustal tähendab intressimarginaalide väikest alanemist.

See tähendab, et märgata on nõudluse taastumise märke. Oma roll selles on ka majanduskriisi järkjärgulisel taandumisel ning euro tulekuga kaasneva stabiilsuse ja usaldusväärsuse kasvul. Tõsi, euro tulek on tekitanud vastuolulisi seisukohti – kruvinud nii ootusi kui ka tekitanud hirme. Tõenäoliselt pettuvad liigkõrgete ootustega inimesed, kuid samas lahtuvad pelglike inimeste kartused. Euro loob eelkõige kindlust ja stabiilsust. Euro on majanduse katalüsaator, mitte kütus.

Kui võtta arvesse, et laenukohustus kas laenu, liisingu, järelmaksu või miinuses krediitkaardi näol on ligi pooltel Eesti peredest ehk umbes 275 000 majapidamisel, mõjutab eurole üleminek suuremat osa Eesti majapidamisi ja nende kohustusi. Seetõttu on paslik meenutada, mis saab praegustest kohustustest Eesti üleminekul eurole. Üldjuhul kehtib põhimõte, et pank hoolitseb kõigi toimingute eest.

Laenukohustust omav klient ei pea selleks eraldi panka tulema, muutma lepinguid ega maksma eurole ülemineku eest eraldi tasu. Kõik lepingud, olgu see laen, liising või ka hoius, muudetakse panga poolt automaatselt eurodesse. Seejuures sõlmitud laenude lepingu numbrid ja tingimused jäävad samaks. Kõik laenujäägid, tagatised ja võlad konverteeritakse 1. jaanuarist 2011 automaatselt eurodesse. Nii muutuvad sellest kuupäevast kroonilaenud eurolaenudeks ja Taliboriga seotud laenud Euriboriga seotud laenudeks. Sama muster kordub ka tagasimaksegraafikute muutmisel kroonidest eurodeks.

Ülle Koppel
Nordea panga Kuressaare kontori juht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)