Kuidas pääseda talvel haigustumisest? (1)

Kuidas pääseda talvel haigustumisest?

 

Aastaaegade vaheldumine on enamikul inimestel seotud kergemal või raskemal kujul haigustumisohuga. Teame kõik, ettevaatus on parem kui ravimine.

Hiinlased on selle tõiga juba aastatuhandeid tagasi rakendanud praktilisse ellu, tasudes arstile vaid niikaua, kui nad on terved, haigustumisel ei saa viimane mingit honorari, kuna tema ülesanne on keha tervena ja vastupanevana säilitamine, kus haigused ei leiaks soodsat pinda. Milles siis seisavad nood ettevaatusabinõud? Eelkõige mõistlikus kehahügieenis, mis talvel on tähtsam aastaajast. Alustame riietusega.

Riietus

Valida tumedamad riided, kuna need halvad soojusejuhid olles sisaldavad suurel hulgal õhku. On kindlaks tehtud, et ühes kuupsentimeetris karusnahas on ainult kakskümmend kuupmillimeetrit naha substantsi ja 980 kuupmillimeetrit õhku. Peagu kõik villased riided sisaldavad 70 kuni 80 protsenti õhku, kuna puuvillases ja linases riides õhusisaldus on ainult 40 kuni 80 protsenti. Toodud andmeist selgub mitmesuguste riideliikide väärtus ja tarvitamiskõlblikkus teatud aastaaegadel. Selles kokkuvõttes ei saa küllalt energiliselt tähelepanu juhtida otstarbekale alusriietusele.

Edevusega liialdamine “nagu sale joon”, “hästiistuv õhtukleit” ja teised põhjused sunnivad paljusid loobuma paksemast pesust, milline moodustaks tõelise kaitse külma, niiskuse ja tuule vastu. Pole liialdus, kui väita, et 50 protsenti kõigist naistehaigustest põhjeneb õhukese siidpesu ebaõigel tarvitamisel. Sama on maksev siidsuka suhtes, milline silmale küll kaunist pilti pakkudes soodustab otseselt külmamuhkude, gripi ja teiste selliste vältimatute talvehaiguste tekkimist. Kuna praegu on imeilusaid ja peenelt töötatud villaseid esemeid olemas, siis peaks neid rikkalikult tarvitama.

Jalgade eest hoolitsemine

Suurimat tähtsust omab jalgade eest hoolitsemine. Külmade, märgade jalgade raskemate külmetushaiguste eelsoodustajaks olles on vajaduse korral korduv sukkadevahetus nõutav. Enamikul juhtudel on soovitav teha õhtul vahelduvaid vanne , umbes 1 kuni 3 minutit, hoides jalgu vaheldumisi kord soojas, kord jahedas vees. Samuti on alkoholiga sissehõõrumised tagajärjekad vereringe elustamise suhtes. Vahelduvad vannid takistavad külmamuhkude tekkimist, milliste puhul tuleb pöörduda arsti poole.

Talvine naharavi

Mitte üksi jalgu ei tule vastavalt ravida, vaid kogu keha vajab süstemaatilist talvist naharavi. Nahk, inimese “teine kops” saab külmadel aastaaegadel väga vähe hingata, mispärast “kunstlike vahenditega” järele aidata tuleb. Parim on hommikune õhuvann. Võimalikult riietumata teha hästituulutatud toas poolavatud akna all 1 kuni 2 minutit varbaharjutusi, mille järele harjata 5 kuni 10 minutit keha, eriti rinda, kuiva vannitamisharjaga, et nahk tugevamal määral elustuks. Väikeste surnud naha-epidermise rakkude eemaldudes avanevad poorid jälle vabaks hingamiseks. Säärase lihtsa kuuri tulemuseks on imeliselt läikiv, terve ja painduv nahk, olles parimaks ettevaatusabinõuks lõtvumise ja varaste kortsude vastu.

Vann ja liikumine

Omaette peatüki moodustab talvine vanniskäimine. Et kuumad vannid teevad lõdvaks ja vähendavad vastupanuvõimet, siis on otstarbekam sooje vanne mitte väga pikaks venitada. Karastamiseks tarvitada reeglipäraselt vahelduvaid sooje dušše. Peale vanni tugevasti froteerida, kuni tekib hää soojuse ja värskuse tunne. Tähtis on veel küllaldane keha liikumisvõimalus külmal, pimedal aastaajal. Igaüks peab päevas vähemalt 1 tund jalutama, hoolimata ilmast, kuigi see on tormine, lume- või vihmasajune. Tuleb jahti pidada talvepäikesele, milline mõjub suvest palju intensiivsemalt. Kaheksapäevane talvine värskus vastab kolmenädalasele suvevärskusele.

Toitumine

Kehahügieeni kõrval omab suurt tähtsust toitumine. Talvise dieedi puhul hoolitseda, et igapäevane toidukaart sisaldaks vastava määra kaloreid ja vitamiine, mis tasakaalustaks loomuliku kaotuse. Kalorite sisaldavus vastavate uuri-muste põhjal peab olema 6800, milline jaguneb toitainete suhtes järgmiselt: liha, munad, juust 600 kalorit (250 g), leib, saiakesed 1000 kalorit (305 gr), kartulid 100 kalorit (105 gr), või, õli, margariin, rasv 3200 kalorit (400 gr), puu- ja aedvili 200 kalorit (400 gr), suhkur, šokolaad, mesi, marmelaad 1600 kalorit (400 gr), piim 100 kalorit (140 gr). Nagu tabelist selgub, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata rasvale, suhkrule ja meele kui jõu- ning kütteallikaile, milliseid tuleb rikkalikult tarvitada, samuti sidruneid, apelsine, õunu ja tomateid. Väärtuslikuks lisatoiduks neil kuil on osutunud ka ploomid. Külmal teel saadud puuviljamahlad vastavad peaaegu sajaprotsendiliselt värske puuvilja ja värske aedvilja aseainele. Pahe seisab vaid nende kalliduses.

Külmetuse vastu võitlemine

Külmetuse puhul on tähtis nii patsiendi enese kui kogu ümbruse suhtes haarata kõigist abinõudest, et takistada akuutse haiguse levimist. Nimetame siin vaid mõnd tähtsamat vahendit. Eelkõige joodpreparaadid, mentholi, eukalyptuse ja joodi kombinatsioon. Need pillid kohe esimeste iseloomustavate külmetusnähtuste ilmnedes, nagu aevastamine, kerged külmavärinad, kibelemine kaelas, sissevõetult väldivad enamikel juhtudel haiguse laienemise. Iga külmetushaigust tuleb algusest peale asjatundlikult ravida. Dieedis puht vegetaarsele toidule üleminek kaotab peagi palaviku, hoides ära ka häired seedeaparaadis. Sama tähtis on vedelikkudest loobumine, järelikult mitte kohvi, teed, piima, suppe.

Piinavat janu vähendavad sage suuloputus ja puuviljamahlad. Hästi mõjuvad ka higistamiskuurid, aurukompressid, jala-, iste-, pool- ja täisvannid. Hoiatatud olgu tavaliselt nii armastatud “võitlusvahendi” – alkoholi puhul ja liiga sagedasti “desinfektsioonvahenditega” kuristamiste eest. Selleläbi hävitatakse loomulikud kaitsekihid. Mõningate ettevaatuste abil on võimalik ületada talviseid külmetusohte. Siia kuulub enesedistsipliin, teistega arvestamine ja soov terve olla, milline avaldugu mõistlikus eluviisis.

Naiste ja kodude kuukiri Maret, 1936

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)