Edetabelid tegelikku pilti ei näita

Edetabelid tegelikku pilti ei näita

 

Selle nädala Eesti Ekspress avaldas taas kord koolide edetabeli. Seekord ei ole tegemist riigieksamite tulemuste reastamisega, vaid koolid on pingeritta seatud hoopistükkis selle järgi, kui kalliks läheb neis ühe lapse koolitamine.

Järjekordses Eesti TOPis, kus üldkokkuvõttes on ära toodud 100 haridusasutust, on kirjas ka viis Saaremaa kooli – kaks gümnaasiumi ja kolm põhikooli. Kui teha Eesti Ekspressi tabeli järgi maakondlik “edetabel”, näeks see välja selline:
1. Kaali kool (üle-eestilises arvestuses 4. koht; 45 õpilast; ühe õpilase peale kulub 64 900 krooni)
2. Kuressaare põhikool (30.; õpilasi 196; 33 300 kr)
3. Kuressaare gümnaasium (41.; 934 õpilast; 29 700 kr)
4. Saaremaa ühisgümnaasium (47.; 744 õpilast; 28 900 kr)
5. Kuressaare vanalinna kool (59.; 393 õpilast; 25 300 kr)

Kõigepealt tuleb tunnistada, et ehkki ma ei arva iseenesest säärastest edetabelitest midagi ega ole nende põhjal iial mingeid otsuseid-valikuid teinud, vaatan-loen neid alati. Loodetavasti on enamik lehelugejaid siinkohal minuga nõus, et ei anna see reastamine mingit tulu, sest pärast kooli lõpetamist ei pruugi ju hüpersuper-eliitkooli lõpetanust suurt midagi tulla, samas kui koolitundides täiesti keskpäraseks osutunud kodanikust saab hiljem akadeemik.

Ses mõttes on kõik suhteline ja jääb minu arvates samasse kategooriasse kui Kanal2 iga-aastased aasta edetabelisaated: naljakas vaadata ja tuletab ehk mõnda seika meelde, aga sinna see kõik ka jääb. Ja jumal tänatud, et jääb, sest õigeid ja suuri väärtusi nõndamoodi lihtsustatult, matemaatilisi tehteid tehes kirja panna ei saa. Eesti Ekspressi edetabel sündis nõnda, et võeti omavalitsuste antav ja riigi raha ning jagati see õpilaste arvuga.

KOMMENTAAR
See, et Kaali on Saare maakonna lõikes esikohal, on loogiline, seal pole ju inimesi, lapsi on nii vähe ja kui seda kooli tahetakse pidada, siis läheb see omavalitsusele hästi kalliks. Sama lugu on ju Kuressaare põhikooliga, kus võrreldes maja suurusega pole õpilasi.

Täiesti iseasjad on need, kui head haridust kuskilt koolist saab ja kui palju õpilase peale raha kulub. Mis siis viga, kui asi nii lihtne oleks. Ma kujutan ette, et siis oleks ju Ida-Virumaal kõik akadeemikud – seal on valdadel ressursimaksu käes väga palju. Ega raha ei garanteeri kuskil koolis kvaliteeti.

Omavalitsuste eelarvest läheb haridusele jätkuvalt pool või isegi natuke rohkem. Mida väiksem vald ja mida pisem kool, seda rohkem raha läheb. Täna just arutasime üht lasteaeda puudutavat teemat. Seadus on ju selline, et rahastamine käib peade järgi, ning siis on olemas veel see omavalitsuste vaheline arvlemine – kui valla laps läheb teise omavalitsuse kooli, peab vald sellele teisele omavalitsusele maksma. See on omavalitsusele ju veel eriti kahjulik. Ega siis valla oma kooli ülalpidamine sellest odavamaks lähe. Küttekulud ja muud asjad on ju ikka samad. Mujal koolides käivad lapsed toovad täiendava koormuse juurde. Eriti ebaõiglane on see väikeste valdade suhtes.
Seda võib ju
näha ka Kaali kooli puhul. Kui kõik Pihtla valla lapsed käiksid oma valla põhikoolis, tuleks kulu ühe lapse peale Kaalis poole pisem. See on ju nii, et mida vähem lapsi majas, seda kallimaks lapse koolitamine seal läheb. Aastaid tagasi, kui läks see “peadepõhine” rahastamine lahti, tekkis kohe ka probleem. Kui omal ajal oli Kuressaare põhikoolis üle 500 lapse, oli see maakonnas kõige odavam. Väike maja ja hästi palju lapsi, muidugi tuleb siis lapse koht odav.

Kuressaare gümnaasiumil on muidugi väga suur maja ja laste arv ka kukub ning see annab kohe kindlasti tunda. Miks ma siin lasteaiast hakkasin rääkima? Seadus on ikka niisugune, et kui lapsevanem tahab, viib oma lapse teise omavalitsuse lasteaeda, ja siis see omavalitsus, kus laps on registri järgi registreeritud, muudkui maksab. Omavalitsuse käest ei küsi keegi, samas on omavalitsusel kõik tingimused loodud, on olemas ilus lasteaed. Aga siis tuleb lapsevanema kapriis – ta ei taha last sinna teise lasteaeda viia ja kõik.

Natuke on need asjad paigast ära, lapsevanematel on väga suured õigused. Ta isegi ei ütle vallavalitsusele, valda jõuab äkki ja ootamatult teade, et peab maksma hakkama. Vald ei oska isegi eelarvesse selliseid summasid sisse panna. Ega siis tema oma lasteaia kulu sellest väiksemaks jää.

Koolidega on sama lugu, kohamaks muudkui kerkib, kui keegi ära läheb.
Ma täitsa usun, et see tabel on niimoodi välja tulnud. Võib-olla sel niipalju on mingit seost hariduse kvaliteediga, et kui koolimaja on ilusasti korda tehtud, aitab see õppimisele kaasa, igal juhul halvemaks see tulemusi ei tee. Aga ainult ilus maja ka hariduse kvaliteeti ei garanteeri.

Raivo Peeters
Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)