Olukord on hull, kuid mitte lootusetu

Olukord on hull, kuid mitte lootusetu

 

Töötukassa andmeil oli Saare maakonnas ennast 30. septembri seisuga töötuna arvele võtnud 1345 inimest, neist 235 olid noored vanuses 16–24.

Noorte tööhõive probleemidest on enam hakatud rääkima ka riigi tasandil – töötukassa nõukogu deklareeris alles läinud nädalal, et järgmise aasta prioriteet on töölesaamisel (ehk siis rahavoogude suunamisel) noored. Teemat on lahatud nii ja naa. Otsustasime uurida meiegi, mis on põhjused, miks 111 tüdrukut ja 124 poissi on jäänud välja nii töö- kui ka koolielust.

Alustasime Kuressaare ametikoolist – kas hinnatud kooli lõpetanud saavad pärast eriala omandamist ka kusagil ametisse? Millised on need põhjused, miks mõned on edukamad, ka tööturul? Ühtlasi kutsume lugejaid oma arvamust avaldama: kas ja kui raske on tänapäeval tööd leida? Kas tööandja jaoks on aeg, mil “saba on ukse taga” tore? Kindlasti tahame teada, mida arvavad noored ise. Kirjutage meile!

Rita Loel
toimetaja

Mina võin oma kogemuste põhjal öelda, et pärast põhikooli on noored ikka liiga noored, et endale eriala valida. Muidugi on ka erandeid, aga üldiselt on vaid väga vähesed põhikooli lõpetanud teinud elukutsevaliku teadlikult. Kui meil on majutusteeninduse erialal sissejuhatavad tunnid, siis noored tulevad kohe hotelli administraatoriteks. Kui aga esimene aasta, mis hõlmab ka toakoristust, on läbi, tulevad lapsevanemad ja tänavad, et nüüd oskavad nende lapsed ka kodus WC-potti pesta…

Näiteks majutusteeninduses õpitakse esimesel aastal toakoristust, teisel aastal restoraniteenindust ja kolmandal aastal hotelli administraatoriks. Kui noor on õppinud kolme eriala, siis on tal valik suurem ja midagi ta ikka leiab. Kui noor tuleb meie kooli õppima põhikoolijärgselt, soovitame, et lugege õppekavad läbi ja tehke eriala, mida õppima tulete, endale kõigepealt selgeks. Meil on olnud kokapoisse, kes võib-olla on natuke ka kannatanud toidupuuduse all ja siis mõelnud, et kui kokaks õppida, siis saab vähemalt süüa.

Kui nad on aga kolm aastat õppinud, leiavad nad, et see ei ole ikka õige eriala, nad ei jaksa seal poti taga seista. Siis ongi nii, et noor õpib küll kolm ja pool aastat, tal on käes küll kogemus, aga ta leiab, et ta ei ole siiski võimeline kuuma pliidi ääres töötama. Siis ta jääbki töötuks ja peab endale uue eriala vaatama. Väga paljud lähevad ka kohe pärast põhikoolijärgselt õpitud eriala keskkoolijärgsele erialale, sest nad ei ole kas tööd leidnud või pole õpitud eriala olnud meelepärane.

Kindlasti annab mingi pildi ka praktikal käimine. Kui meie õpilased praktikalt tulevad, ütlevad nad, et see oli nii raske, nad on näinud, et tegelikult oli tööjõudu vähe ja väga paljud tööandjad kasutasid lihtsalt masu ära ja olid töötajaid koondanud. Meie oleme oma kooli üle hästi uhked, sest tööandjad teavad, et meilt saavad nad head töötegijad. Meil oli just selline juhus, kus õpilased läksid kokapraktikale ja tulid sealt rõõmsalt tagasi, et teate, meid pandi seal restoranisaali ka, öeldi, et te olete Kuressaare ametikoolist, et teil on see à la carte selge, et lähete saali teenindama.

Nii näiteks ütles ka Imre Sooäär Pädaste mõisast, et talle meeldivad meie kooli õpilased, sest nad on saanud kätte algtõed ja neid on nii hea lihtne voolida täpselt selliseks, nagu vaja on. Päris paljud meie õpilased saavad oma praktikakohta pärast tööle ka. Me käisime just kaks nädalat tagasi Tallinnas ühel koolitusel ja pärast läksime üht oma vilistlast vaatama. Seal restoranis oli meil selline hästi meeldiv kuuekäiguline lõunasöök. Kõikidele õpetajatele tehti see välja tänutäheks heade õpilaste eest.

Me alati soovitamegi, et valige endale paremad praktikakohad, et te näeksite, mis võimalused teil edaspidi on. Vahel on lõpetanud võtnud ka aasta n-ö mõtlemisaega ning siis on nad ikka läinud tööle õpitud erialal. Tegelikult on nii, et poisid lähevad sõjaväkke ja pärast hakkavad siis kokana tööle. Paljud on näiteks käinud Tallinki laeva peal ja saanud sinna ka tagasi.

Väga vähe on meil neid, kes lähevad ja jäävadki välismaale. Ikka leitakse, et kokk on Eestis parem olla, sest siin on tingimused paremad. Kui meie noored tulevad praktikalt sealt Hispaania väga väikesest köögist, kus nad suurt ringi liikuda ei saa, siis nad näevad, et siin on ikka vägevad ahjud! Kui õpilased tulevad teise kursuse praktikalt ära, siis nad on ju kõik nõnda-öelda peakokad ja siis on õpetajatel väga raske neile selgeks teha, et kaks aastat tuleb veel õppida. Kolmanda aasta lõpuks saavad nad aru, et peakokaks saamiseks tuleb veel tublisti tööd teha.

Mis võib-olla noored palganõudmiste osas ära rikkus, oli see, et nad kõik käisid Soomes ehitajateks. Ka meie kokapoisid käisid, aga selgus, et see on veel raskem töö kui poti juures seista ja tulid uuesti meile õppima. Mina olen muide ise selles mõttes siinkohal väga hea näide, sest olen pärast põhikooli õppinud naiste ja laste ülerõivaste rätsepaks. Eriala pidin vahetama suuresti seepärast, et Saare kombinaat läks pankrotti. Nüüd olen restoranialal töötanud ligi 20 aastat, kogu aeg kõrvalt õppinud ja ülikoolis käinud.

Olen pigem seda meelt, et pigem on töö mitteleidmine sulaselge laiskus või suhtumine, et “kui 10 000 krooni palka ei saa, siis ma tööle ei lähe”. Me näeme ka kelnerite liidus, kui palju võetakse tööjõudu tänavalt – järelikult on inimesi vaja. Arvan, et olukord siiski lootusetu ei ole. Kui sa ikka tahad ja viitsid hommikul üles tõusta ja oled ka reaalse palgaga nõus, siis ikka leiad midagi. Ma alati räägin oma õpilastele, et kõige olulisem on saada ettevõttes jalg ukse vahele, et sul oleks võimalik ennast tõestada. Võib-olla saad juba mõne kuu pärast suurema palga ja kõrgema koha pealegi.

KOMMENTAAR
Me teeme kokkuvõtteid selle kohta, kuhu meie lõpetanud on läinud, detsembris, kuid eelmisel aastal, kui oli ka majanduslikult raske aeg ja töötuse näitajad päris lakke läksid, suurenes ka nende lõpetajate hulk, kes läksid kohe edasi õppima. Iseenesest on see positiivne, sest noor ei jää koju istuma, vaid kasutab võimalusi õppimiseks. Meil tuli paarkümmend lõpetajat uutele erialadele.

2009. aastal oli Kuressaare ametikooli lõpetanutest 30 protsenti neid, kes olid poole aasta pärast töötud. 30 protsenti lõpetanutest olid erialasel ning 20 protsenti mitteerialasel tööl. Parema pildi annaks kindlasti see, kui võrrelda meie andmeid kõrg- või üldhariduskoolidega, aga neid andmeid pole meil käepärast. Kindlasti sõltub olukord nii tööjõuturust kui ka inimesest endast – kuidas tal läheb, kas ta tööd leiab või millega ta nõus on. Noorel peab olema reaalne ettekujutus ka palgast. Noor peaks endale ikka selgeks tegema, mis talle endale meeldib, mitte tegema valikuid sõprade järgi. Kui ikka tõsiselt oma erialaga tegeleda, siis on võimalik end leida ka.

Noortel peavad olema küll eesmärgid, aga ootu-sed olgu siiski reaalsed. Kui sa kohe pärast kooli lõpetamist oma restorani ei tee, siis sind kohe ikka peakokaks ei võeta. Ametioskuste kõrval on olulised ka üldoskused. Lisaks keeleoskusele ka sellised oskused, mis teevad ta tööandja jaoks usaldusväärseks, näiteks kellaajast kinnipidamine. Inimene võib ju olla väga tubli, aga kui teda nädal aega tööl ei ole, pole sellest tublidusest suuremat kasu.

Taavi Tuisk
Kuressaare ametikooli teabejuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)