Aasta põllumehe tiitlile kandideeris kaks saarlast

Aasta põllumehe tiitlile kandideeris kaks saarlast

PIDULIK PÄEV: Nuudi talu peremees Kaido Kirst ja perenaine Tiia Lätt tulevad Toompealt aasta põllumehe väljakuulutamiselt.
Foto: Ain Lember

Maaleht ja põllumajandus-kaubanduskoda valisid tänavu aasta põllumeheks Tartumaa teraviljakasvataja Madis Ajaotsa, kellele Saaremaalt pakkusid konkurentsi maakarja kasvataja Liia Sooäär ja teraviljakasvataja Kaido Kirst.

Toompeal riigikogu konverentsisaalis aasta põllumehe väljakuulutamisel käinud Kaido Kirst ütles, et tiitlile pretendeerinud 18 nominendi hulka valimine oli tema jaoks auasi, kuid kehvemate looduslike tingimuste tõttu ei saavuta saarlased üle-eestilise aasta põllumehe tiitlit ilmselt veel niipea.

Aga viljelusvõistlustel koristatud parima rapsi- ja talinisusaagi ajas Kirst aasta põllumehe väljakuulutamisele eelnenud konverentsil samuti ilmastiku kraesse, märkides, et ilm soosis tänavu saarlasi mandrimeestest rohkem. “Kümne aasta jooksul paar korda juhtub nii, et võib mandrimeestega rinda pista,” ütles Nuudi talu peremees. “Kui mulle helistati ja teatati esikohast, siis ma arvasin, et teevad nalja minu kulul,” jäi Kirst Eesti põllumajanduse eliidi ees kõneldes tagasihoidlikuks.

Madis Ajaotsa võitu pidas Kaido Kirst igasuguste kahtlusteta õigeks valikuks, liiatigi oli Ajaots nominentide hulgas üks väheseid, keda Kirst tunneb isiklikult juba varasemast. Eesti kõige kenama maakarja omanik Liia Sooäär rääkis Toompeal peetud konverentsil, et maakari vajab säilitamist, kuna see on põllumajanduse mõistes kultuuripärand. Aastaid tagasi lausa lihakombinaadi väravast maakarja tõugu loomi päästmas käinud taluniku sõnul ta praegusel ajal nii kardinaalseid käike enam tegema ei pea.

“Mu enda kari on potentsiaali saavutanud ja nüüd saan juba oma karja seast valikut teha,” lausus Sooäär, kes hiljuti alustas edukalt maapiima müüki Saksa talupoes Kiratsil. Maalehe ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoja kümnendat aastat korraldatava konkursi “Aasta põllumees” nominentideks on Saaremaalt varem tõusnud Raimond Ellik, Tõnu Post, Elmet Erik, Väino Tarkmeel, Liilia Eensaar, Indrek Haamer ja Ülar Tänak.

Perenaine on mehe saavutuste üle uhke

Kaido Kirstule Toompeal toeks käinud Nuudi talu perenaine Tiia Lätt möönis, et ta on oma mehe üle uhke. “Tahan aga öelda, et kui Kaido võitis eelmisel aastal Saaremaa aasta põllumehe tiitli, oli tal tegelikult veelgi suurem rõõm sellest, et viljelusvõistlusel hästi läks,” rääkis Tiia Lätt. Nuudi talu peremees tunnistas, et nii see tõepoolest oli, sest aasta põllumehe tiitel on paljuski subjektiivne, viljelusvõistluse tulemused aga vägagi mõõdetavad.

Ligemale 20 koos elatud aasta jooksul pole Tiia Läti sõnul tema mehel kordagi tekkinud tahtmist põllumajandusele käega lüüa. “Aga tagasilööke on olnud, väga raskeid aegu on olnud muideks,” kinnitas Valjala raamatukogu juhatajana töötav Tiia Lätt. “On olnud selline aasta, kus Kaido ostis laenuga kombaini ja siis tekkis küsimus, kuidas me söönuks saame. Kuna ta oli aga enda jaoks põhjalikult lahti mõelnud, kuidas kogu asi toimima hakkab, siis mina kätt vahele ei pannud,” rääkis Tiia Lätt, kelle sõnul arutavad nad praegugi investeeringutega kaasnevad võimalikud riskid ja plussid üheskoos läbi.

Ajakirja Maamajandus andmetel on Nuudi talu käive ulatunud parematel aastatel 2,5 miljoni kroonini. “Lapsed ütlesid, et meil on miljonivaade, sest teise korruse aknast paistis miljonikroonine traktor,” naljatasid Nuudi talu peremees ja perenaine. Rikkus võib olla Kaido Kirstu sõnul hoopiski see, kui saad igal öösel magada oma voodis ja igal õhtul oma lastega juttu ajada. “Mitte see, et ma tulen kusagilt Euroopast või Tallinnast nädala või kahe tagant töölt,” osutas ta.

Kaido Kirstu sõnul tunneb ta heameelt, kui pisitütar pärast koos veedetud laupäeva teda oma sõbraks kutsub. Talu algusaegadel olid masinad viletsad ja tööpäevad venisid hilisõhtusse, pojad sirgusid, aga alalõpmata tööga hõivatud isa nad peaaegu ei näinudki. Tol kiirel ajal sattus talusse nädalaks puhkust veetma perenaise sõbranna koos pojaga. Aasta hiljem kohtuti Raplas uuesti ja siis küsis sõbranna poeg, et kas sa, onu Kaido, vahel Karlil ja Tanelil (Tiia ja Kaido pojad) ikka külas käid. “Siis ma tundsin, et asi on natuke mäda,” tunnistas Kaido Kirst.

Andrus Sepp: ka saarlastelt on õppida
Aasta põllumehe väljakuulutamisel osalenud Laadjala talunik Andrus Sepp, kes kannab Saaremaa aasta põllumees 2010 tiitlit, leiab, et kuigi saarlastele tuleb kasuks võõrsil lahtiste silmadega ringi käimine, on võõrastel üht-teist õppida ka Saaremaa põllumeestelt.

“Saarlastel on oskus aru saada, milline ressurss nendel käes on, samuti oskus seda õigesti ära kasutada ja vajadusel valida ka uus tegevusala,” rääkis Sepp. Kaido Kirstule viidates tõi ta näite, kuidas Kirst lõpetas omal ajal seakasvatuse ja läks edasi vaid viljakasvatusega. “Mina ei välista ka seda, et Kaido Kirst loobub kunagi viljakasvatamisest ja tegeleb hoopis millegi muuga, millega sel hetkel tegeleda on mõistlik,” lausus Sepp, kelle sõnul ei tohi põllumajandustootja olla kinni ainult selles, millega ta parasjagu tegeleb. “See, et täna on viljakasvatus tasuv, ei tähenda, et see tasub end ära ka ülehomme, kui hinnad on maailmaturul võib-olla väga madalal,” märkis Sepp.

Andrus Sepa sõnul võib valdkonna vahetus tulla elu jooksul kõne alla mitmel korral. “Mul on Gotlandil üks tuttav talupidaja, kes on 20 aasta jooksul vahetanud viis korda oma tootmissuunda ja tänu sellele elab.” Kui võrrelda Saaremaa põldusid näiteks Läti ja Leedu omadega, siis on meie lõunanaabritel ühes tükis palju suuremad põllud ning oma teenistuse kättesaamiseks peab seal palju vähem vaeva nägema. “Meie peame oma maa harimisel olema palju nupukamad ja see on see, mida meie käest õppida,” lausus Andrus Sepp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 86 korda, sh täna 1)