Maasilinna laeva avanemine

Maasilinna laeva avanemine

TEEL PEALINNA: Värviline foto on tehtud poolteist nädalat tagasi, kui 23 aastat Orissaares Illiku laiul ajutises varjualuses seisnud Maasi laevavrakk alustas teed Tallinna meremuuseumi. 1985. a suvel vee all tehtud mustvalgel fotol on näha laeva kiilu konstruktsioon.
Foto: Buno Pao

Enne raudteid, asfaltteid ja lennukoridore olid hulgikaubaveoks veeteed. Need olid kõige odavamad teed, mis ei õginud ühiskonna vereringet. Mööda veeteid liikusid paadid ja laevad, mis ehitati kohalikust puitmaterjalist jõesuudmeis või mererandades kadakapõõsaste ja kivide vahel.

Meie mõistes hilisel keskajal, 16. sajandi esimesel poolel ehitati Hiiu- ja Saaremaal ligi kümmekond rannasõiduks sobivat alust, mille kandejõuks võib arvata 35 kuni 50 tonni kaupa. Neid on säilinud dokumentides nimetatud schute, hüütud ka kuudiks. Hilisemal ajal on taoliste laevade kohta tarvitusel olnud ka nimetus uisk, mis elustas rahvapäraselt kunagi olnud muinaslaeva uškui ehk ussilaeva prototüübi nimetuse.

See arvatav muutumise moment nähtub 1985. aastal avastatud ja 16. sajandisse arvatud Maasilinna laevavraki ehituslaadis. Üheksa säilinud põhjaplangu ulatuses on nimetatud veesõidukil näha kahekordne plangutus – all vastu kaari ajalooline Põhjala tüüpi kordplangutus ja selle peale on kinnitatud kraveel- ehk sileplangutus, mis oli omane lõunamaistele laevadele ja võeti meie rannikualal omaks alles 18. sajandi lõpul.

Üllatuse valmistas ka kiilukonstruktsioon, mis kujutab enesest tugevatest plankudest liidetud küna, mille otstarbeks võib arvata pilsivee nõru, mis oli peamiselt esmatähtis kuiva teravilja vedamisel. Laeva sisemuses leidus kivistunud lubjakänkraid, mille seest võis eraldada ka rukkiteri.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Bruno Pao,
mereajaloolane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)