Viljakasvataja tahab esitada keskkonnaametile kahjunõude ulukikahjude eest (25)

Viljakasvataja tahab esitada keskkonnaametile kahjunõude ulukikahjude eest

VÕTAB SIHIKULE: Jaan Sink ei kavatse enam käed rüpes vaadata, kuidas metssead tema põldudel puhta töö teevad.
Foto: Egon Ligi

Neli viimast aastat ulukikahjustustega hädas olnud Valjala viljakasvataja Jaan Sink kavatseb esitada saagikahjustuste eest keskkonnaametile kahjunõude, sest ametilt jahipiirkonna kasutusõiguse saanud Valjala jahiselts ei suuda taluniku hinnangul jahiulukite arvukust nõutud tasemel hoida.

“Minu maadel ei ole tänavu suvel lastud mitte ühtegi siga, nad ainult vaatasid, kuidas sead sõid,” rääkis Jaan Sink, kelle sõnul võiks Valjala jahiselts hakata ükskord ometi täitma jahipiirkonna kasutusõigusega kaasnenud kohustust hoida ulukite arvukus lubatu piires.

Taluniku arvates võiksid jahimehed ja jahituristid olla platsis juba vilja valmimise ajal ning küttida loomi kas või mitmes vahetuses. Paraku lastakse metssigadel endid talunike viljapõldudel täis nuumata, et siis sügisel võimalikult priskeid loomi jahtida, rääkis Sink, kelle sõnul on jahiseltsid huvitatud eelkõige jahiturismist ja selle eelduseks olevast suurest ulukite arvust. “Jahimehed ise on ulukiressursi suureks ajanud, kuna see on osutunud tulusaks äriks,” ütles Sink.

Kuna taluniku sõnul ulatuvad tema viljapõldudele tehtud kahjud kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ja jahiselts neid hüvitada ei kavatse, esitab ta kahjunõude Valjala jahiseltsile jahipiirkonna kasutamiseks loa andnud keskkonnaametile (tollal keskkonnateenistus).

Nõudis keskkonnaametilt lepingu lõpetamist

Kahjunõude esitamine kerkis Jaan Singil päevakorda pärast seda, kui keskkonnaamet jättis sel nädalal rahuldamata tema palve tühistada Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja 2003. aastast pärinev korraldus, millega Valjala jahimeeste seltsile anti Valjala jahipiirkonna kasutusõigus.
Sink taotles korralduse tühistamist, sest tema hinnangul ei ole loa väljastamisel järgitud jahiseaduse § 8 lõike 2 nõudeid.

Nimetatud lõige sätestab, et loa juures peab olema maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise kohta. Valjala jahiseltsi ja Jaan Singi vahel selline kirjalik leping või kokkulepe puudub. “Nad ei tulnud isegi kooskõlastust küsima,” tõdes Sink.

Kunagises keskkonnateenistuses jahinduse spetsialistina töötanud Jaan Ärmuse sõnul ei ole keskkonnateenistus Valjala jahipiirkonna kasutamise luba väljastades seadust rikkunud. “Seaduses on üheselt öeldud, et sõlmitud peab olema vähemalt üks leping. See, et Singiga pole lepingut sõlmitud, on maaomaniku ja jahiseltsi vaheline küsimus,” selgitas Ärmus. Jahipidamiseks Valjala jahipiirkonnas on Valjala jahiselts sõlminud jahimaade kasutuslepinguid 5274,5 ha ulatuses, mis moodustab 56,5 protsenti jahimaa pindalast.

Ärmuse sõnul ei saa Jaan Sink ainult jutule tuginedes kelleltki midagi välja nõuda, nõuete esitamiseks peab maaomanikul olema jahiseltsiga sõlmitud jahimaade kasutamise leping, kus on välja toodud osapoolte vastutus ja kohustused.

Sel nädalal postitatud vastuses teatas ka keskkonnaamet Jaan Singile, et jahiseaduse alusel ei ole võimalik luba kehtetuks tunnistada, sest jahiselts on kasutanud Valjala jahipiirkonda nõuetekohaselt ja majandanud ulukiressurssi optimaal-sel tasemel. Kuna tegemist olevat talunik Jaan Singi ja jahipiirkonna kasutaja omavahelise erimeelsusega, siis soovitas keskkonnaamet talunikul jahiseltsi poole pöörduda ja leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus.

Jahiseltsi juht peab talunikku probleemseks inimeseks

Valjala jahiseltsi juht Kalev Päästel tõi lepingu puudumise põhjuseks asjaolu, et nii probleemsete meestega nagu Jaan Sink ei saagi lepinguid sõlmida. “Ta nõuab, et igal öösel peab üks mees tema põldu valvama. Kas teie olete nõus igal öösel passima seal põllu peal?” küsis Kalev Päästel, lisades, et selliseks koormuseks ei ole keegi valmis. Jahiseltsi juht kinnitas ka, et peale Jaan Singi ei ole ühelgi teisel selle kandi põllumehel ulukitega probleeme, kuid selle väite julgeb Saarte Hääl ümber lükata. Näiteks on Valjala talunikud Andres Kurgpõld ja Kaido Kirst rääkinud probleemidest ulukitega ka sel suvel Saarte Hääle veergudel.

Kalev Päästeli sõnul on Valjala jahiselts lasknud Valjala ja Kallemäe piirkonnas kokku ligemale 80 siga. “Möödunud aastal täitsime oma sigade küttimise limiidid 200-protsendiliselt. Meil on igal nädalavahetusel ühisjaht,” märkis Päästel. Jaan Singi sõnul ei kavatse ta kahjunõuet esitada jahiseaduse alusel, vaid teeb seda hoopiski, tuginedes asjaõigusseadusele. Sink leiab, et tema maadel ebaseaduslikult jahipidamise õiguse saanud Valjala jahiseltsi tegevusetus on tema jaoks kaasa toonud ulukikahjud.

“Ma arvan, et suudan seda ka tõestada, sest viimased neli aastat järjest on mu käive langenud püstloodis,” sõnas Sink. Taluniku sõnul suudaks ta teistsuguse jahikorralduse juures oma valdusi metsloomade eest paremini kaitsta. “Eestis on olemas jahimaata jahimehi ja seltse, kes on konkurssidel kaotanud,” viitas Sink. “Kui siga oleks vabalt lastav ja jahipiirkonnal ei peaks 5000 ha maad taga olema, oleksin ma ammu palganud jäägrid jahti pidama,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)