Koolid, mis arvestavad õppijate eripäraga

Koolid, mis arvestavad õppijate eripäraga

 

Eile tõmmati joon alla XIII täiskasvanud õppija nädalale, mille eesmärk on julgustada inimesi õppima igas eas ja pakkuda õppimist võtmena elus ettetulevate kriiside lahendamisel.

2009. aastal kinnitas valitsus täiskasvanuhariduse arengukava aastani 2013. Selles pööratakse suurt tähelepanu nii täiendus- ja ümberõppele kui ka täiskasvanute osalemisele tasemekoolituses. Täiskasvanute tasemekoolituse osas on suur roll täita eelkõige täiskasvanute gümnaasiumidel (TG), sest elukestva õppe idee realiseerimisel on õppimisvõimaluste loomine olulise tähtsusega.

Kuid veelgi olulisem on see, et õppimisvõimaluste kasutamine ei osutuks võimatuks ühelegi inimesele. Täiskasvanute gümnaasiumid on mitmetel põhjustel oma arenguteel tänaseks päevaks kujunenud konkurentsivõimelisteks ja tunnustatud koolideks.

Õpilaskontingent

TG-s pöörataksegi erilist tähelepanu selliste sihtrühmade vajadustele, kes on suure tõrjutuse riskiga. Need on eelkõige töötud, 10–15 aastat tagasi kooli pooleli jätnud inimesed, kesk- ja vanemaealised, kelle olukord tööturul on või muutub lähiajal kriitiliseks, kinnipidamiskohtadest vabanenud jne. Järjest vähem tuleb koolidesse õppureid, kes on päevakoolides vahetult koolitee katkestanud, mis näitab haridussüsteemi õpilasekesksemaks muutumist.

Samuti on väga oluline, et inimesed, kes on koolist lahkunud varases eas ja õppimisest võõrandunud eelneva halva õpikogemuse tõttu, saaksid julgust edasiõppimiseks. Viimastel aastatel on TG-sse tulnud õppima ka järjest enam ülitundliku närvisüsteemiga õpilasi, samuti füüsilise puudega inimesed. Seega teevad TG-d väga vajalikku tööd ja on pidevas arengus, kohandades endid täiskasvanud õpilaste vajadustele ja võimalustele ning ühiskonna nõudmistele.

Käesoleval õppeaastal asus 16 Eesti täiskasvanute gümnaasiumis haridusteed jätkama üle 6000 õpilase. Möödunud kevadel sai TG-s lõputunnistuse 1130 õpilast, kellest ligi pooled jätkasid oma õpinguid kas kutseõppeasutustes või kõrgkoolides, ülejäänud säilitasid tänu gümnaasiumi lõpetamisele oma töökoha või leidsid tööturul uue võimaluse. Igal õppeaastal on täiskasvanute gümnaasiumide õpilaste hulgas nii hõbe- kui kuldmedaliga lõpetajaid.

Koostöö ja eripära

Kuigi kõik TG-d teevad tihedat koostööd ja viivad süstemaatiliselt läbi ühiseid koolituspäevi, on igal koolil ka oma eripära ja esiletõstmist väärivad momendid. Näiteks Kuressaare TG eripära on valikainete mitmekesisus ja madruseõppe võimalus. Kõige suurema õpilaste arvuga on Tallinna TG, kus õpib 1217 õpilast, järgneb Tallinna Vanalinna TG (742), Tartu TG (680) ja Pärnu TG (504). Väikelinnade õpilaste arvud jäävad enamasti vahemikku 200–280.

Vaatamata väikestele erinevustele seob kõiki TG-sid ühine andragoogiline õpetamismeetod, kus põhirõhk ei ole mitte niivõrd õpetamisel, vaid inimese õppimist soodustava füüsilise ja vaimse keskkonna loomisel. Tähelepanu keskmes on inimene – õppija oma väärtuste, hoiakute ja kogemustega. Varasemad elu- ja õppimiskogemused mõjutavad tugevasti nii nooremaid kui ka vanemaid õpilasi. Iga inimesega arvestavaks lähenemiseks on kõiki täiskasvanute gümnaasiume ühendav eripära.

TG-d peavad enam kui statsionaarse õppevormiga koolid olema valmis reageerima ühiskonnas toimuvatele muutustele – näiteks kasvatas majanduskriis hüppeliselt nende inimeste arvu, kes soovivad omandada omal ajal pooleli jäänud üldhariduse. Seetõttu teevad TG-d pidevalt tööd oma sisulise arendamisega. Suurt tähelepanu pööratakse töötajate täiendamisele ja koostööle nii Eesti kui ka välismaa TG-ga. 1990. aastate keskel õhtukoolidest täiskasvanute gümnaasiumideks arenemisel oligi suur roll just Taani-Eesti ühisprojektis osalemisel.

Tolerantsus ja paindlikkus

TG kui organisatsioon on äärmiselt tolerantne ja pakub hariduse omandamiseks erinevaid võimalusi. Väga varieeruv on ka õpilaskontingent: värskelt täisealisteks saanutest kuni keskealiste autoriteetsete inimesteni välja. Suurem osa neist on haridusteed jätkama tulnud omal soovil, kuid järjest enam leidub neidki, kelle tööandja on töötaja haridustasemest huvitatud. Samas on inimeste eesmärgid kooli tulles väga erinevad.

Üks osa õppijatest on seadnud endale kaugemad eesmärgid ja soovivad kindlasti edasi õppida ning pingutavad ka heade riigieksamitulemuste nimel. Teine osa vajab gümnaasiumi lõputunnistust töökoha säilitamiseks või karjääri tegemiseks olemasoleval töökohal ning kõrged riigieksamitulemused on nende jaoks teisejärgulised. Ometi on mõlemal juhul oluline kujundada ja kinnistada positiivne hoiak õppimise suhtes.

TG kasuks otsustanud õpilane ei ole üldjuhul päevakooli õppurist vähem võimekas, kuid tema õlul lasub sageli topeltraskus – õppida ja riigieksamid sooritada tuleb pere ja töö kõrvalt. See eeldab tunduvalt suuremat aja planeerimise ja iseseisva õppimise oskust ja kohusetunnet. Kui need oskused puuduvad, peab jällegi kool aitama kaasa nende kujundamisele.

Hea, et varem ainult tulemustele orienteeritud Eesti haridussüsteem on tervikuna hakanud järjest rohkem tähelepanu pöörama just õpilase arengule, tema individuaalsusele. TG-d on selles vallas olnud seni väga edukad – nende koolide lõpetajad tulevad oma eluga hästi toime. Kõrgkoolis õpinguid jätkavad vilistlased väidavad, et neil on olemas õpinguteks hädavajalik iseseisva õppimise ja ajaplaneerimise oskus ning vastutustunne.

Need, kes kohe pärast kooli lõpetamist õpinguid ei jätka ja tööle pühenduvad, tunnistavad, et neil on positiivne hoiak õppimise suhtes ja valmisolek edaspidi õpinguid siiski jätkata. Just need oskused ja hoiakud on tänapäeva ühiskonnas toimetuleku aluseks, mitte lõpetatud kooli nimi või riigieksamite pingerida.

TG-de koolijuhtide esindus:
Ly Kallas
Kuressaare TG direktor
Heiki Kiidli
Tallinna TG direktor
Juta Nugin
Tartu TG direktor

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 64 korda, sh täna 1)