Muhu ja Pihtla on oma joogivee kvaliteedi normi saanud (6)

Muhu ja Pihtla on oma joogivee kvaliteedi normi saanud

PUHAS VESI: Pihtla abivallavanem Tiit Rettau kraanivett juua ei pelga, sest selle fluoriidisisaldus on normi piires.
Foto: Egon Ligi

Ajaleht Postimees kirjutas eile, et kuigi eestlaste joogivee kvaliteet paraneb iga aastaga, ei vasta osa ühisveevärke endiselt nõuetele, mistõttu tuleb väga paljudel inimestel leppida liiga palju fluoriidi sisaldava toksilise kraaniveega.

Kahe aasta tagused mõõtmised, millele artiklis tuginetakse, näitasid, et väga kõrge fluoriidisisaldusega vett andvaid veevärke on ainult Pärnu, Lääne ja Saare maakonnas. Saare maakonnas oli joogiveeprobleem kahel veevärgil – Pihtla ja Muhu –, kus fluoriiditase oli toona vastavalt 2,7 ja 5,2 mg/l. Fluoriidisisalduse lubatud piirnorm on aga 1,5 mg/l. Seega puudutas joogivee väga suur fluoriidisisaldus Muhus Piiri külas ühtekokku umbes 70 elanikku ning Kaalis ja Kõljalas oli 2,7 mg/l fluoriidisisaldusega vee tarbijaid 520.

Tartu ülikooli (TÜ) teadur Ene Indermitte, kes kaitses hiljuti doktoritööd Eesti elanike kokkupuutest fluoriidiga, kinnitas Saarte Häälele, et tema kogutud andmete põhjal on olukord Saare maakonnas vahepeal kõvasti paranenud. “Saaremaa on praegu muidu ilus, ainult kaks täpikest on kaardil, kus saaks olukorda paremaks muuta,” tõi Endermitte välja just Pihtla ja Muhu valla ühisveevärgi. Tema sõnul on vallad veevärgivee kvaliteedi parandamisel iseenesest väga tublid olnud.

Vesi normi piires

Kaalis ja Kõljalas näiteks on vee kvaliteet kahe aastaga tunduvalt paremaks muutunud. “On kohe tunduvalt paranenud, kuna Ühtekuuluvusfondist saime vahepeal raha ja rajasime uued veetrassid. Lisaks ehitati pöördosmoosi aparaat, mis vee kvaliteeti parandab,” ütles Saar-te Häälele Pihtla abivallavanem Tiit Rettau. Tema sõnul võeti alles eile jälle uued veeproovid jälgimaks fluoriidisisaldust sealses joogivees.

Neid tulemusi eile veel teada polnud, kuid eelnevad mõõtmised on näidanud, et fluoriidi on Kaali ja Kõljala joogivees nüüd vaid 1,5–1,7 mg/l. “Seega nii ohtlik see vesi enam pole, sest 1,5 mg/l on piirnorm. Juuni mõõtmise ajal oli see näiteks 1,7. Niimoodi natukene ta kõigub,” rääkis abivallavanem. “Ega me päris rahul veel pole ja just seepärast seda seiret seal muudkui teemegi, et asi ikka täielikult korda saaks,” kinnitas Rettau.

Piiri veevärgivesi vastab praeguseks kõikidele normidele. “Kontrollproovide põhjal on fluoriidide sisaldus alla piirväärtuse, olles vahemikus 0,46–0,70 mg/l kohta, “ sõnas Muhu vallavanem Raido Liitmäe. AS-i Kuresaare Veevärk juhatuse liige Ain Saaremäel ütles, et nii Kaali ja Kõljala kui ka Piiri veevärgivesi ongi praeguseks igati normis. “Piiril lõpetati vana puurkaevu kasutamine ja tehti madalam puurkaev, kust saime kätte kvaliteetsema vee, ja Pihtlas sai rajatud pöördosmoosi seade, mis vee puhtuse tagab,” selgitas Saaremäel. Pärast kõike ettevõetut mahub vee fluoriidisisaldus neis paigus kindlasti 1,5 mg/l piirnormi.

Liigne fluoriid rikub tervist

TÜ tervishoiu instituudi teadustöö joogivee liigsest fluoriidisisaldusest toob välja probleemid, mis võivad kaasneda liialt fluoriidirikka joogivee pikaajalisel tarbimisel. Esmalt tekib hambafluoroos, kui vees on fluoriide rohkem kui 1,5 mg/l. See on jäävhammaste struktuuri püsiv kahjustus, mis avaldub algstaadiumis valgete või pruunikate laikudena hambapindadel.

Raskematel juhtudel email mureneb ja langeb tükkidena välja. Veel kõrgema fluoriidisisalduse korral (üle 4 mg/l) võib areneda luustiku fluoroos. Uuringud näitavad, et fluoriidid suurendavad ka luumurdude, vähi ja kilpnäärmehäirete esinemise riski.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)