Kudjape prügi töödeldakse ümber jäätmekütuseks (6)

Kudjape prügi töödeldakse ümber jäätmekütuseks

TULEVANE METS: Prügila hooldajal on kohustus 30 aastat seirata, teha vajalikke proove ja kas või niita. Samas on kulud viidud miinimumini ja seda osaliselt tänu ka sellele, et juba viie aasta möödudes istutatakse mäele mets.
Foto: Peeter Kukk

Keskkonnaametile esitati eile Kudjape prügila täiendatud sulgemiskava, mis näeb omajagu innovaatilise lahendusena ette, et osa prügilasse ladestatud prügist töödeldakse ümber jäätmekütuseks.

OÜ Saaremaa Prügila juhataja Mihkel Paljak selgitas, et Kudjape jäätmejaama ühe osana ehitati välja jäätmekütuse tootmise liin, millest tekkis ka idee proovida toota jäätmekütust vanast ladestatud prügist. “Tänavu viidi prügilas läbi proovikaevamised, mille käigus selgus, et prügimägi koosneb suures osas põlevatest jäätmetest,” selgitas Paljak Saarte Häälele prügila sulgemiskava tutvustades.

Otstarbekus sai määravaks

Sulgemisprojekti korrektuur näebki ette prügimäe uuema osa osalist ümbertöötlemist, mille käigus toodetakse põlevast materjalist jäätmekütust. Mittepõlev materjal sorditakse ja sellest valmistatakse kihid, mis on vajalikud prügila kinnikatmisel. Põhjus, miks otsustati innovaatilise lahenduse teed minna, on paljuski selles, et keskkonnaameti nõudel tuleb prügila katta vähemalt 1,7-meetrise pinnasekihiga. Arvestades prügila pindala ja kattekihi paksust, tähendaks see aga ca 45 000 m3 pinnase juurdevedu prügilasse ja 16-meetrine mägi tõuseks veel 1,7 meetrit kõrgemaks.

Sellist üüratut pinnasekogust pole E-Konsulti projektijuhi Valdo Liiva sõnul Saaremaal kuigi lihtne leida, sest nõuete täitmiseks tuleks saarele kaevata umbes 2-hektariline ja 2,5 meetri sügavune järv. “Tegime lihtsa arvutuse, et 20 autot peaks terve aasta aega iga päev pinnast sinna vedama – tegemist on täiesti ebaloomulikult suure kogusega,” rääkis Liiv. Tema sõnul tuli prügila ümbersortimise ja ümbertöötlemise ideele OÜ Saaremaa Prügila nõukogu esimees, Kuressaare abilinnapea Kalle Koov.

“Süsteem on lihtne – traktoriga võetakse mäest materjal, lastakse läbi purusti, sorteeritakse sealt välja metall ja erinevad kergemad-raskemad jäätmed. Kergem jääde purustatakse ära ja sellest tehaksegi jäätmekütus,” valgustas Liiv. Seejärel jäävad prügilast järele vaid kivid ja muld. “Ja kuna meil see 1,7 meetrit kattekihti peabki koosnema kividest ja mullast, siis selle panemegi lõpuks sinna peale tagasi. Ehk siis piltlikult öeldes kaevame mäe läbi, umbes 30 protsenti põletame ära ja ülejäänu paneme tagasi,” märkis Liiv.

Hoolduskulud väikesed

Seejärel on endine prügila esimesed viis aastat lihtsalt muruga kaetud mägi ja hiljem istutatakse künkale puud. See, et töö prügila katmisega lõpetatakse 2013. aastal, ei tähenda Kalle Koovi sõnul aga seda, et mingeid kulutusi sellega seoses enam ei jää. Kalle Koov selgitas, et kuigi Kudjape prügila sulgemist rahastatakse 90% osas Ühtekuuluvusfondist, on ka 10-protsendiline omaosalus ühele kohalikule omavalitsusele suur väljaminek. “Paraku ei soovi enamik Saaremaa omavalitsusi Kudjape prügila sulgemistööde finantseerimisel osaleda, mistõttu pidime hakkama otsima kaasaegseid ning keskkonda ja finantse säästvaid vahendeid,” tähendas ta.

“Just seetõttu ongi täiendatud kava kohaselt tervitatav see, et toodetav kütus müüakse maha ja saadakse vajalik rahaline fond, mida hoolduskuludeks kasutada,” nentis Valdo Liiv. Sulgemisprojekti korrektuurile on keskkonnaametil seisukoha avaldamiseks aega kuu. Keskkonnaameti nõusoleku järel antakse sulgemisprojekti rahastamistaotlus KIK-i, et 2011. aasta alguses töödega alustada. Ühtekokku läheb sulgemine maksma 26,5 miljonit krooni. Kui kõik läheb positiivselt, siis on hiljemalt tuleva aasta märtsiks läbi viidud ka hanked.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)