Aasta põllumehe tiitli võitsid Lea ja Andrus Sepp (1)

Aasta põllumehe tiitli võitsid Lea ja Andrus Sepp

LEA JA ANDRUS: Igas töös on rõõmu, see tuleb ainult üles leida, kinnitavad Saare maakonna aasta põllumehe 2010 tiitli pälvinud Lea ja Andrus Sepp.
Foto: Egon Ligi

Ajalehe Saarte Hääl ja Kadi raadio neljandat korda toimunud konkursil võitsid seekord Saare maakonna aasta põllumehe tiitli selle konkursi idee autorid.

Tänavune võitja kuulutati välja läinud laupäeval Auriga keskuse juures toimunud SaareMaaPäeval. Võitjad said lisaks tiitlile ka 10 000-kroonise Wrisi reisitšeki, kõigile nominentidele jäi mälestuseks kunstnik Andrus Peegli joonistus.

Üksi ei võitnud

Et konkursil osalesid nii Lea kui ka Andrus, oli Andruse tingimus. “Ma olen varasematel aastatel ka nominent olnud, siis mind ei ole valitud. Nüüd me kandideerime kahekesi, siis on näha, kes kannab väärtusi,” naeris vastne aasta põllumees.

“Võib-olla tõesti jah,” muigas ka Lea. “Mees on ju pea ja naine on mehe kael.” Küsimusele, kuidas talutööd peres jagatud on, vastavad mõlemad: “Meil ongi ju peretalu, me teeme koos.” Perenaise Lea kinnitusel on Andrus ideede genereerija. “Aga ka mina pean ju mõtetega kaasa minema,” kinnitas Lea.

Rõõmu tuleb tunda

Andrus ja Lea ütlesid, et tööd tuleb teha südamega, siis leiab ka rõõmu üles. “Kui murega teed, siis ei tasu tööd teha,” ütles Andrus. Mõtte peale, et põllumees võib ju plaanida ja tahta, lõpuks läheb ikka kõik nii, nagu ilmataat tahab, lausus Andrus: “Ilm on nii kui riik ja valitsus ja seadused. Me pole võimelised seda muutma, sellega peab lihtsalt arvestama. Me peame kaasa mängima ja kui me oskame kaasa mängida, siis… Kirumine ei anna ju mitte midagi, ei ilma ega valitsuse puhul.”

Žürii esimehe Andi Saagpaku sõnul oli tänavuaastane konkurss osalejate arvu poolest veidi tagasihoidlikum. “See, et osavõtjaid oli vähe, ei tähenda aga seda, et asi edasi ei liiguks,” kinnitas ta samas. Saagpaku hinnangul on põllumees, saarlane üldse tagasihoidlik ja kui näitajad ei ole nii head, kui soovitakse, siis ei taheta end ka väga esile seada.

“Eriline joon, mis tänavu läbi jooksis, on see, et inimesed, keda me külastasime, inimesed, kes tegelevad maal selle tõsise tööga, on teinud seda kõik sellise meelega, et jääks jälg järglastele,” toonitas Saagpakk maaelu järjepidevuse olulisust. “Paljudel on järglased kodus abis ja teevad ära põhilise töö. Osal on ka majapidamine üle antud,” tõdes Saagpakk.

Andi Saagpakk oli kindel, et mõtlemine on maaelu edendamisel muutunud paremuse poole. “Seda selles mõttes, et mõeldakse täielikult tänapäeva tehnoloogia järgi, uuritakse, koolitatakse ennast ja selle tõttu on ka tulemused kättesaadavad väiksema vaevaga, kui seda tehti võib-olla kümmekond aastat tagasi,” lausus ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 124 korda, sh täna 1)