Lapse sünnist jääb vaid märge arvutis (11)

Lapse sünnist jääb vaid märge arvutis

 

Nii kaua kui enamik praegu elavaid inimesi mäletab, on iga uus ilmakodanik saanud koos ametlikult nime saamisega ka oma esimese dokumendi – sünnitunnistuse. End e-riigiks nimetavas Eesti vabariigis antakse alates tänavu 1. juulist lapsevanemale tema soovi korral vaid üks valgel kirjapaberil väljatrükk.

Traditsiooniline sünnitunnistus kadus, kuna seoses perekonnaseisu alaste toimingute teostamise uue korraga muutus lapse sünni registreerimine internetipõhiseks. Tõsi küll, lapsevanema soovil prindib ametnik talle väljavõtte rahvastikuregistrist, mis tõendab tema hooldusõigust. Soovi korral võib sellest paberist ka loobuda. Üks on siiski selge, lapse esimest dokumenti enam ei ole ja väljatrükk on vaid vanemale vajalik paber.

Issid-emmed nördinud

Saarte Häälega vestelnud maakonna mitme omavalitsuse ametnikud on tõdenud, et lapsevanemad on nördinud ja pahased riigi säärase käitumise üle. Uus kord paneb omavalitsusi mõtlema ise väljaantud sünnikirja peale, mis ei ole küll ametlik dokument, kuid jääb siiski lapsele, meenutamaks tema sündi veidi ametlikumalt kui perekondlikud mälestused.

“Sünnitunnistuse varasemal kujul kadumine on vanematele pettumust valmistanud küll,” ütles Aili Ansper Pöide vallavalitsusest ja lisas, et Pöidel anti lapsevanematele juba eelmisel aastal isekujundatud ja -raamitud sünnikiri, mis oli siis riiklikule sünnitunnistusele lisaks. Salme vallas seevastu ei ole oma valla pidulikumat tunnistust. “Vanematele meeldiks sünnitunnistust saada siiski vanas vormis,” märkis Salme valla sotsiaaltöötaja Karin Kilter.

Orissaare vallasekretär Anne Saar rääkis, et Orissaares on kasutusel olnud spetsiaalsed valla vapiga kaaned, mille vahele pandi siis sünnitunnistus. Mitmel pool kasutati sünnitunnistuse kätteandmiseks ka riigivapi kujutisega kaasi, mida iga omavalitsus sai vajadusel tellida.

Pidulik paber on vajalik

Oma sünnikiri on ka Kuressaare linnavalitsusel. Spetsiaalselt kujundatud kaantel ilutseb repro Eduard Viiralti graafilisest lehest ja kaane siseküljel on lisaks linnakodanike nimel linnapea poolt edasi antud õnnesoovidele ka kiri Kuressaare raekoja portaalilt, mis tuletab meelde, et linna raad täidab alati oma kohust inimeste kasuks, seejuures kodanikkonnalt nõu küsides.

Enamik Saarte Häälega vestelnud omavalitsustest tõdes siiski, et nüüd tuleb hakata midagi välja mõtlema, sest mingi pidulik paber peaks lapsele ju jääma. Mitmes omavalitsuses ei ole selleks küll veel vajadust tekkinud, kuna lapsi pole sündinud, ja paljudes kohtades toimuvad pidulikumad üritused uutele vallakodanikele aasta lõpus.

Värskeid ilmakodanikke toetavad siiski pea kõik omavalitsused. Jagatakse sünnitoetusi, mis varieeruvad alates 5500 kroonist Laimjala vallas kuni paari tuhande kroonini mõnes teises omavalitsuses. Lisaks on populaarseks kingituseks hõbelusikad, millele on graveeritud lapse nimi. Paljudes valdades antakse ka mänguasjade või beebiriiete pakke.

Minister ei mäleta

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, kelle haldusalasse taoliste seadusandlike aktide reguleerimine kuulub, on varem TV3 uudistele öelnud, et temal on kõigi oma viie lapse sünnihetkest ilusad mälestused, ning kui aus olla, siis ta ei mäletagi, mis paber lapsele antud on. Niimoodi vastas ta selle peale, kui reporter näitas talle A4-formaadis sünni registreerimise tõendit, mida minister varem ilmselgelt näinud ei olnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 554 korda, sh täna 1)