Palts tuulte pöörises (8)

Palts tuulte pöörises

 

Lugedes Tõnis Paltsi (IRL) arvamust tuulegeneraatorite vastu, jäi mind painama noorema põlvkonna ütlemine – aru ma ei saa… See oli päris veider lugemine, sest just Isamaaliit ja sellele lähedased ärimehed tuuleparkide rajamise omal ajal algatasidki ja lootsid selle pealt ka kenakest raha teenida.

Paraku sellest Palts vaikib ja väidab, nagu oleks tema alati olnud tuuleparkide tuline vastane. Lugejale jääb muidugi võimalus arvata, miks ta oma positsioone nii äkitselt muutnud on. Valimised on tulemas ja Palts on nüüd valmis kõnelema enamuse keeles. Suur osa saarte elanikke on tuuleparkide suhtes skeptiliselt meelestatud, seega on Paltsil valimiste tuultes kaval meelt muuta.

Kui vaadata tuuleparkide arenduste erakondade tegevuste kaudu, siis riigikogu- ja valitsuskoalitsioon, millesse ka IRL kuulub, vastupidiselt Tõnis Paltsi Saarte Hääles avaldatud seisukohale, toetavad nimelt arendustegevust täielikult. Viimase ilmeka näitena võime võtta vabariigi valitsuse otsuse paigutada käesoleva aasta augustis ca 700 miljoni krooni väärtuses müüdud Kyoto saasteühikute eest saadud rahast 360 miljonit krooni uute elektrituulikute rajamise tagastamatuteks toetusteks arendajatele. Vastavatele ettevõtetele läbi KIK-i (keskkonnainvesteeringute keskus – toim) makstavate toetuste abil soovitakse püstitada Eestisse uusi tuulikuid 25–30 MW ulatuses.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus taotlusvoor tuuleparkide rajajatele tagastamatuks riigiabiks kuulutati välja augustis. Taotlejatele riigi poolt antava toetuse minimaalne summa on 50 miljonit krooni. Üks peamisi taotluste hindajaid on IRL-i ministri Juhan Partsi juhitava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakond, kes on töötanud välja ka kriteeriumid, mille alusel riigi raha arendajatele jagatakse.

Vabariigi valitsuse eraldatud rahad plaanitakse kulutada enne 2013. a lõppu. Rõhutan: tegemist ei ole mitte sooduslaenuga ega ka mitte riigi osalusega vastavates arendusprojektides, vaid üksikutele tuuleparkide arendajatele riigi rahakotist makstava tagastamatu abiga ärimeeste isiklikus omandis olevate äriprojektide toetuseks. Rääkides IRL-i juhitava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poliitikast tuulegeneraatorite laiemal levitamisel üle Eesti, siis Liivi lahte ehk Pärnumaa Häädemeeste ning Kihnu ja Ruhnu saare piirkonda kavandab majandusministri alluvuses olev Eesti Energia lähiaastatel kuni 120 uue tuuliku rajamist. Seda koguvõimsusega 600 MW.

Teatavasti tuleb vastavas ulatuses paralleelselt rajada tuulevaiksetel ilmadel tuulikute seiskumise ajaks samal võimsusel töötavad kompensatsioonijaamad. 600 MW tootmisvõimsusega elektrijaama maksumus jääb suurusjärku 10 miljardit krooni. Tegemist peab olema väga kiiresti käivitatavate turbiinidega tootmisüksustega, seega käib jutt eelkõige maagaasil töötavatest soojuselektrijaamadest.

Kavandatavad 120 Liivi lahe meretuulepargi tuulikut paiknevad Eesti Energia projekti kohaselt ca 60 ruutkilomeetril. Ühest küljest kulutatakse miljardites kroonides riigi raha ilmastiku suhtes ebastabiilsete tuulikute rajamiseks, soodustades samas väga kalli maagaasi ulatuslikku importi Eestisse ning riigi energiasüsteemi sõltuvust selle tarnijatest välisriikides. Avalikkusele rõhutatakse aga vajadust tagada Eesti riigi energiasõltumatus.
Ei ole kahtlust, et IRL-i poliitika soosib järjest uute suuremahuliste tuuleparkide rajamist Eestis. Tõnis Palts oma kirjutises nõuab kardinaalselt vastupidist poliitikat. Erakonna otsused, kuhu ta südame ja rahakotiga kuulub, räägivad sootuks teist juttu.

 

KOMMENTAAR
4.09 Saarte Hääles ilmunud Tõnis Paltsu arvamusloole “Saaremaa ja Hiiumaa tuulegeneraatorite vabaks”

Esiteks tuleb mainida, et jutt käib küll taastuvenergia toetustest, kuid enamik aega räägitakse vaid tuuleenergiast ning seetõttu jääbki inimestel mulje, et kõik toetussummad lähevad tuulikutele. Tegelikult saab Eleringi eelmise ja selle aasta andmetel väita, et tuuleenergia toetuste osakaal taastuvenergia toetustes on alla 20%!

Teiseks tahaks meelde tuletada selle aasta alguses elektrituruseaduse muudatusega uut-ele põlevkiviplokkidele kehtestatud toetust. Kui üle vaadatakse taastuvenergia toetusi, siis kindlasti tuleks ka neid uuesti kaaluda, põlevkivijaamade toetused on taastuvenergia omast oluliselt suuremad ja pikema perioodi jooksul makstavad [tuul – 12 aastat, põlevkivi – 20 aastat, tuulele max kuni pool miljardit aastas (praegu on summad kaugel sellest), põlevkivile kuni 1,2 miljardit aastas].

Täna on tuuleenergia puhul toetuste limiit olemas, selleks on 600 GWh toodetud tuule-elektrit aastas, mida majandusministeerium ministriga eesotsas alles selle aasta alguses suurendas (400 GWh-lt 600 GWh-le aastas). Kehtiv elektrimajanduse arengukava, mis näeb Eestis 900MW tuulikuid, ja toetuste määramine on olnud riigipoolne sõnum, et tuuleenergiat on Eestile vaja. Taastuvenergia kohustus on võetud ka Euroopa Liidu ees, lubades aastaks 2020 saavutada 25% taastuvenergia osakaalu kogu energia tarbimises. Kui riigi kurss siin nüüd muutub, siis võib seda üsna radikaalseks pidada, mis halvendab investeerimiskliimat ega aita vähendada fossiilsete kütuste kasutamist.

Tuuliki Kasonen-Lins
Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)