Valgevene lõksus diktaator

LAVEERIB: Viimasel ajal on Aleksandr Łukašenka püüdnud parandada suhteid lääneriikidega. Sel eesmärgil palus ta ka, et teda ja ta poega võtaks vastu Rooma paavst Benedictus XVI. See kohtumine leidis aset 2009. aasta aprillis. Nüüd on aga selgunud, et Venemaa plaanib koostöös Valgevene opositsiooniga Łukašenka kukutamist.
Foto: Der Spiegel-online

Enam kui kuusteist aastat pärast võimule tulekut võib Euroopa viimase diktaatori ajastu lõpule jõuda. Viimasel ajal on maailma ajakirjandusväljaannetes ilmunud rohkesti teateid selle kohta, et Venemaa on alustanud võitlust oma kunagise kõige lähedasema liitlase vastu ja on jõuliselt sekkunud Valgevenes alanud valmismaratoni.

Näiteks kirjutab Saksa nädalakirja Der Spiegel Moskva korrespondent Benjamin Bidder, et Valgevene presidendi kauakestnud valitsemise ajal ei ole Minski ja Moskva suhted veel kunagi nii halvad olnud nagu praegu. Kuna Valgevenes on järgmisel aastal presidendivalimised, püüab Venemaa aktiivselt sekkuda valimiseelsesse võitlusse ja on sel eesmärgil käivitanud massimeedias Alaksandr Łukašenka vastu võimsa propagandakampaania.
“Teatud mõttes on olukord lausa paradoksaalne, sest Venemaa, kellele endalegi pole demokraatlikud püüdlused meeltmööda, võib mängida otsustavat rolli Euroopa viimase diktaatori kukutamisel,” möönab Der Spiegelis ilmunud artikli autor.

Toetajaskond on vähenenud

Valgevene opositsiooni üks liidritest Jaroslav Romantšuk on veendunud, et umbes 51% valgevenelastest tahab riigipea ametis näha uut isikut. “Uut inimest sellele ametikohale otsib ka Kreml,” kirjutab Saksa nädalakiri. “Nii näiteks kohtus Venemaa rahandusminister Aleksei Kudrin hiljuti mitteametlikus õhkkonnas Romantšuki ja veel kahe Valgevene opositsiooni esindajaga.”

Moskva allikad ise on väitnud, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on nad Valgevene majandusse pumbanud enam kui 100 miljardit dollarit. Samas on viimaste aastate sündmused näidanud, et säärane kolossaalne investeering pole Kremlile toonud mingit poliitilist kasu.

Ettearvamatu käitumisega sõge inimene

Vene massimeedia on korduvalt tsiteerinud Kremli ühe kõrgetasemelise ametniku sõnu, et Valgevene praegune juht käitub ettearvamatult ja ebaviisakalt. “Vastutasuna majanduslikele soodustustele (näiteks madalatele nafta- ja gaasihindadele – toim) ootab Kreml, et Minsk käituks kuulekamalt, kuid seda tulemusteta,” kirjutab Bidder.

Alles hiljuti käis Moskva välja tõsise ähvarduse, et paljastab Łukašenka kui valetaja, avalikustades dokumendid, mis kinnitavad, et ühel kohtumisel Venemaa ja teiste SRÜ riikide kõrgemate riigiametnikega olevat Valgevene liider lubanud diplomaatiliselt tunnustada Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat. Valgevene riigipea ise on aga korduvalt eitanud säärase lubaduse andmist.

Osav laveerija püüab päästa oma tulevikku

Der Spiegel kirjutab, et juba mitme aasta vältel on Valgevene riigijuht laveerinud Ida ja Lääne vahel (eine Schaukelstuhlpolitik zwischen Ost und West zu betreiben). Näiteks 2009. aasta alguses andis ta intervjuu vene marurahvuslaste väljaandele Zavtra (Homme), kus vandus truudust oma slaavlastest vendadele ja mõttekaaslastele. Ent juba mõne aja pärast alustas ta flirtimist Brüsseli kõrgemate ametnikega, lubades soojendada suhteid Euroopa Liiduga.

Łukašenka tunnetab, et 2011. aasta valimised kujunevad tema jaoks keerulisteks. Et ära hoida aga halvimat, on ta juba varakult kasutusele võtnud vastavad meetmed: näiteks on president tugevdanud kontrolli interneti kasutajate ja erakätes oleva massimeedia üle.

Samas on vaatlejad üksmeelel: kui Valgevene väga vastuolulisel opositsioonil õnnestub otsustaval hetkel konsolideeruda, võivad eelseisvad valimised jääda Aleksandr Łukašenka jaoks viimasteks. Minski politoloogi Aleksandr Feduta väitel on Kreml valgevenelastele saatnud väga lihtsa ja ühemõttelise sõnumi, mille sisu on järgmine: kui varem oli just Łukašenka sooja talve ja kommunaalteenuste madalate hindade tagatiseks, siis nüüd, juhul kui te endiselt valite nn batka (tõlkes “isake”, nii kutsutakse Valgevenes hellitavalt Aleksandr Łukašenkat – toim), tuleb teil tulevikus arvestada raskemate aegadega ja raha välja käia senisest tunduvalt rohkem.