VIIMANE PUHKEPAIK: Viimsele puhkepaigale jõudmine võib osutuda keerukaks eriti maal, sest külades ei ole enam mehi, kes hauda kaevaks, surnumatjatest rääkimata. Foto on illustratiivne.
Foto: Egon Ligi
Külad on jäänud meestest tühjaks, ei ole enam kedagi, kes hauda kaevaks, isegi kirstukandjate leidmisega võib matustel probleeme tulla. Samuti puudub maal võimalus kutsuda ilmalikule matusele kohalik kõneleja.
“Meil tekkis sotsiaalkomisjoni koosolekul matuste teemat arutades palju küsimusi,” tõdes Orissaare vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Ingrid Holm. Ehkki paljud inimesed soovivad kiriklikke matuseid, on ka neid, kelle viimane soov on ilmalik matus, ning nii tulebki omastel kõneleja kutsuda Kuressaarest.
Kihelkonna kirikuõpetaja Rene Rein-soo sõnul on siiski väga palju neid, kes isegi siis, kui nad ei ole ristitud, on avaldanud tahet minna oma viimsele teekonnale pühakojast ja soovivad kiriklikke matuseid. “Minule ei ole keegi rääkinud, et tahaks ilmalikku matust,” märkis Reinsoo, lisades, et ilmselt on see tingitud ka tema kirikuõpetajaametist.
“Meil on ikka neid ilmalikke matuseid olnud, kuid siingi ei ole kohalikku inimest, kes mataks,” tõdes ka Kihelkonna kalmistuvaht Margus Saar, lisades, et kui kõneleja veel leitakse, siis hauakaevajaid kohapealt juba nii naljalt ei leia. “Ma põhimõtteliselt ei taha neid, kes selle töö viinapudeli eest ära teeksid,” sõnas Saar.
Kalmistuvahi kinnitusel ongi probleem selles, et külades ei ole mehi, ja temalgi on tulnud vahel aidata kirstu kanda. “Siin tuleb arvestada ju ka tava või uskumusega, et lähedasele inimesele ei või hauda kaevata ega tema kirstu kanda,” teab Saar. Hauakaevajaid tellib Saar omastega kokkuleppel tavaliselt linnast. “Kuressaares on olemas brigaad, kel on vastav tehnika ja oskused,” ütles ta. Pealegi on enamik (90 protsenti) matuseasjade ajajaid naised, kellele tuleb ka enam abi ja tuge pakkuda.
Ingrid Holm teab, et linnast hauakaevajate tellimine on kallis: 2000 krooni pluss lisakulud transpordile, söögile jne. See on rohkem, kui enamik valdasid matusetoetust maksab. “Eks need matusekulud eelmise aasta alguses tõusid, varem oli ju matuseteenustel käibemaks 5 protsenti, siis tõsteti see 18-le ja nüüd on kogu riigis käibemaks 20 protsenti,” selgitas Margus Saar hinnatõusu.
“Aga igal juhul püüame me täita lahkunu ja tema omaste soove ning oleme siiani saanud probleemid lahendatud,” lisas ta. Ingrid Holm arvas, et ilmselt on tegemist piirkondliku probleemiga, sest igast vallast pole sellist muret kuulda olnud. Nii tõdes ka Leisi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tiina Olesk, et Leisis on saadud kõik kadunukeste matmisega seotud probleemid lahendatud.
“Vallavalitsus aitab nii palju kui võimalik ning kui pere on ikka viletsas materiaalses olukorras, siis püütakse ka rohkem toetada,” ütles Olesk. Ta lisas, et lähedase inimese viimsele teekonnale saatmine tekitab tahes-tahtmata pingeid ning peamine on sellisel juhul ikka asjad selgeks rääkida.
Loading ...
on häbematuse tipp. Olen ka selle üle elanud, et mul ähvardati ema haud enne matmist kinni ajada. Nii pressiti raha välja.
Käib teil seal saare peal nurin.et ei ole tööd ja valitsus puh süüdi. No tehke siis paar firmat, kes selle töö ära teevad. Aga ei maksa ikka nõuda poole päeva eest endale kuupalka.
Vaba turg – võta või jäta, kallis 2000
Kuna olen seda teenust teinud ja käsitsi kahekesti ,viskab ühe haua maks 4tunniga valmis.Aga ,kui näiteks tuua Kudjapea kalmistu uus osa siis 2000 küll palju pole ,sest paas on ikka väga ligidal ja ilma sisse lõikamiseta hakkama ei saa.Ja kui kasutad vastavat tehnikat,siis see teebki hinna kõrgeks .
Jõelähtme vallas oli vanasti töökohustuseks kalmistule pinnase vedamine. Sama võtet ehk annaks vajadusel kasutada ehk ka mõne kalmistu laiendamisel?
Ehk oleks meil aeg ka matuste suhtes Euroopast midagi õppida. Toon Iirimaa näite.Siin läheb üks matus maksma umbes 10 tuhat euri. Aga iga matuseline kes tuleb teeb lahkunu perekonnale annetuse ja matusetalitusele järgneval peielauas ostab söögid ja joogid iga üks ise endale
Maksad 2000 eeku. Sellest 400 riigile käibemaks. Jääb 1600 sellest veel sots ja tulumaks maha veel ka töötukindlustus Kui nüüd selle järelejäänud raha töölisele palgaks maksad ja tema selle eest süüa ostab maksab veel riigile 20 prossa. Järele jääb vist ainult viis prossa sellest mis töötegijale maksid. Orjade ajal vist orja pidamine oli kallim ja selle pärast see ära kaotatigi. (Ettevõtja tahaks ka vähe saada kui lubate….)
Kaarma vallavalitsus väidab, et surnud saab matta kokku 3000 krooni eest ja hauda kaevatakse pudeli viina eest!
täpselt nii see ongi.tavainimene arvab,et firma saab raha kõik endale,aga sellest summast jääb järele ainult pisku.
Äriidee söuke, et mobiilne morbiidsete s.o. elu letaalsete tagajärgede likvideerimine vastavalt tellija soovile 24 kuni 72 tunni jooksul vastavalt usutunnistusele.
töötukassal oleks siin tööd ja rakendust. koolitage vajaminevat tööjõudu, mitte ärge raisake raha ametite peale, mille esindajaid on niigi kümnete kaupa juba töötutena arvel.
Masu aeg mis teha. Aga seda ma küll ei usu, mingi ektor veel krooni riigile maksab. ei ole siin masu ega töötust, kui 400.-kr tund ei ole piisav argument töö tegemiseks.
to Greengrass
Ja “tagajärgede likvideerimine” on kõige lihtsam suunatud lõhkelaenguga, kas pole?
Eesti bisnis: küsi ja sulle antakse!
Üks kommenteerija seletas 2000EEK-maksmise hauakaevajatele ilusasti lahti, aga maksjale on see täiesti ükspuha, kuhu hiljem see raha jaguneb, aga tema lennutab oma taskust lisaks kõigile muule matustele mineva kulu veel 2000 EEK välja ja seda on lihtsalt palju, eriti veel nüüd, kus valdades on mõnes matustekulu täielikult kadunud ja osades tunduvalt vähendatud.Häda ongi selles, et haua kaevamine on füüsiliselt raske töö ja selleks on vaja 2-4 tervet meest, mida aga igas vallas sugugi võtta pole.Kui juhtub kivine maa olema, siis on see pea päevane töö.Vanasti olid meie kandis hauakaevajad ka kutsutud matulised .Leivakott ning joomapoolis(õlu ja 1 pudel viina) pandi meestele surnuaeda hommikul kaasa ning õhtuks kaeti neile matuseperes laud.Raha küll pakuti, kuid tavaliselt sellest mehed loobusid kui olid päeval normaalselt süüa saanud.Kõhutäis süüa ja inimlik kohtlemine aitas palju.Küllap on see nii veel mõnes kohas kus oma meestega läbi saab, kuid linnast tellides on teine lugu.
” Matusekulu” all tuleb mõelda matusetoetust.
Selle köige taustal tundub jutt töötusest päris imelik. Meil ei ole külades, rääkimata suurematest asulatest, kingseppa, õmblejat, rätseppa, nüüd tuleb välja, et ka hauakaevajat ning paljusid muid ametimehi. eesti ajal olid nad köik olemas ja kui vaadata meil jooksvaid seriaale, siis on Euroopas nad samuti olemas, tihti tegeleb mingi väike töökoda külas erinevate teenustega, alatest toitlustamisest, autorendist, autoparandusest löpetades hauakaevamise ja surnumatmisega. Seni kuni meil kapitalism sel moel ei toimi, et töötu oeks sunnitud ettevõtlusega tegelema ja vajalikke teenusid osutama, jätke palun jutud Eestis valitsevast suurest tööpuudusest, rääkigu statistika mida tahes. Kus need 100000 inimest siis on, võtku end kätte ja hakaku vajalikke ameteid õppima, et ma ei peaks mööda Kuressaaret kingseppa taga ajama, vaid leiaksin selle ka oma kodukülast. Vöi tahate öelda, et köik need inimesed on nii rumalad, et ei ole võimelised endale ametit öppimagi?
et surma matmine on tehtud nüüd ikka täielikult kellegi tuluallikaks.Isegi küünlad ja lindid ja mis iganes vaja ,maksavad ikka roppu raha.kas siis sots.msksu makstakse iga haua pealt või kaevajale palga pealt(kõik maksud)?2000eeku haua kaevamine 4000 kirst pärjad 600-700,kimbud200-300 no andke andeks aga pole ju ikka mõistlik surnute pealt rikastuda.Aga see on ju paratamatus matma pead ise enam kirstu ei tee.
“pole ju ikka mõistlik surnute pealt rikastuda”
Kas sa töesti arvad, et sinu poolt toodud hindadega vöiks keegi rikkaks saada, eriti Saaremaal, kus igas kuus paarkümmend surnut. Aga äraelamiseks kölbab selline teenuse osutamine küll.