Mittetulundusühingu Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus juhataja Ivo Käski hinnangul jääb igal suvel inimesi kodutuks ning praegune seis, kus kodutud on koondatud ajutiseks peavarjuks mõeldud Kuressaare sotsiaalmajja ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskuse varjupaika, ei rahulda ei kodutuid, kes sooviksid “august” välja tulla, ega nendega tegelevaid ametnikke.
Probleemi lahendamiseks tegi Käsk viimasel linnavolikogu kodanikukomisjoni koosolekul linnavalitsusele ettepaneku otsida Kuressaares ühiselt võimalusi leida eluruumid sotsiaalse toimetuleku piiril olevaile või sellest allapoole jäävatele isikutele, mida nood saaksid toimetulekutoetuse piires rentida hinnaga keskmiselt 30 krooni ruutmeeter.
“Oleme sellel teemal rääkinud aastaid ja probleem vajab lahendust,” ütles Käsk eile ka Saarte Häälele. Tema sõnul peab inimestel olema võimalik saada endale ajutise öömajapinna asemel nor-maalne eluase, olgu see või üürikorter. “Varjupaigad ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused on edukad ainult siis, kui need on üheks faasiks teel pikaajalisemale elamispinnale asumiseks,” on Käsk veendunud.
Tema kogemus kodutute varjupaigas töötades näitab, et vähemalt 50% varjupaiga klientidest on valmis liikuma edasi püsivasse elupaika. “Samas on ka inimesi, kes ei tule üksi elamisega toime, ja nende jaoks on varjupaik lõppjaam,” märkis Käsk, lisades, et kui kodutu seisusesse jäämise põhjused võivad olla isiklikud, siis tee tagasi eluasemeturule on suuresti sõltuv eluaseme- ja sotsiaalpoliitikast.
Paljudes riikides on kasutatud “trepi” mudelit: inimesel on võimalus hästi käitumise korral liikuda ülespoole – öömajast varjupaika, varjupaigast sotsiaalkorterisse – või siis halvasti käitumisel hoopis n-ö trepist alla. Kui sellist liikumist pakkuda karistuse või preemiana, siis näitab statistika, et liikumine toimub pigem allapoole – alumine ots aina laieneb ja ülevalpool tekib “pudelikael”.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et tegemist on sotsiaalvaldkonnaga, mida kureerib vastava ala abilinnapea. Kahjuks oli Argo Kirss eilsest puhkusel ning seetõttu ei õnnestunud Saarte Häälel teada saada, kas linna sotsiaalala 8,4 miljoni kroonisest eelarvest oleks võimalik kodututele soodsalt eluaset üürida.
Praegu elab Kuressaare linnas varjupaigas 12 ja sotsiaalmajas 8 inimest. Soojal ajal ööbivad inimesed Ivo Käski andmetel aga ka kuurides. Samuti eksisteerivad linnas sellised kommuunid, kus üks inimene lubab enda juures elada teisi, sisuliselt kodutuid isikuid. Selliseid inimesi võib linnas olla hinnanguliselt 15–30.
Loading ...
trepp algab ikka tööle minekust ja omale elamispinna üürimisest,ei ole olemas kodutuid,on laisad ja alkohoolikud…
aga kuidas jääb puhtusega ja sõpradega ?reeglina on nad kõik varsti järele tulnud.omanik jagagu siis nendega,korteri ühistuga ja kui veel paremini läheb,siis politseiga ka ja seda kõik sentide eest.loomulikult on nad ka inimesed,aga see pakutud variant ei lähe küll mitte kuidagi.