21. juunil astusin sisse Maxima uksest, lootuses tööd leida. Teadsin Maxima halvast kuulsusest, kuid mõtlesin, et kui hull see asi siis ikka võib olla.
Mind võeti lahkelt vastu ja 22. juunil pandi mind juba graafikusse (kiire jaaniaeg). Töökäsi tundus hädasti vaja olevat. Tööleping vormistati kohe 28. juunil. Mõlemapoolne. Teine eksemplar lubati mulle kohe pärast allkirjastamist tagastada.
Jaanid möödusid kulinaarialetis lihtsalt ja töiselt. Jaanikuu töötasuga jäin rahule. Ületunnid maksti korralikult kinni vastavalt kokkuleppele tollase müügijuhiga.
Samal ajal sain teada, et mind tööle võtnud otsene ülemus lahkub töölt. Iseõppija, nagu olin (kellegi asi ei olnud, kuidas miski toimib), jäin üksi. Üks töölistest läks puhkusele, teine lükati teise osakonda. Nii oligi minu pärisosaks kolme inimese töö. Samas katsetati üleval kontoris erinevaid müügijuhte, kes ei teadnud selle töö iseloomust ja korraldusest midagi.
Kõige tipuks saadeti kaela “koerad”: musta ja valge peaga leedu tädid. Nende ametiks olevat juhataja Heidi Paabuti sõnul õpetamine. Tegelikkuses aga amet sõimata keset Maxima kaubanduskeskust lihtsaid töötegijaid. Ükskõik kus, kas üleval kontoris, laoruumis või müügisaalis oli “koerte” kisa, labane sõim ja suitsuhaisused, sülge pritsivad suud… Hääl ja sõim pidid olema nii valjud, et kogu Kuressaares teataks, kes on Maximas tegelik “ülemvõim”.
Nende vastas aga paanikas, värisev ja lihtsalt tööd teha tahtev Saaremaa inimene. Pealtvaatajaks ikka ja jälle kliendid. Kasvatustöö käis leedu ja vene keele segus. Ülevalt korruselt sadas aga alla uusi ja vanu korpulentseid näpuga näitavaid ülemusi. Keegi neist ei pannud abiks kätt külge. Anna aga piitsa, las loll rabab. Häbi oli töötada küll.
Ükskõik kui pikk see jooksurada kolme leti taga ka oli või kui palju kliente teenindamist ootas, kutsuti mind üles kontorisse nn vestlusele. Inimesed jäid rumala näoga järele vaatama ning tühja letitagust imetlema. Selgus, et väidetavalt olevat keegi klient esitanud telefoni teel kaebuse teenindamise aegluse kohta. Ütlesin, et vastutan ise oma tegude eest ja soovin kohtumist helistanud vanaprouaga.
Polevat võimalik. Lubasin kaevata ülemise korruse inimõiguste kaitse kohtusse. Ajal, mil oli vaja tööd teha, ülemused, selle asemel et appi tulla, füüsiliselt segasid ka minul töö tegemist. Minu ähvarduse peale kadus valmis pandud seletuskirjablankett tühjalt kausta. Arvati, et minuga on raske koostööd teha. Minu mõõt sai täis. Paiskasin juhataja Heidile välja kõik oma tähelepanekud Maxima töö- ja müügikorraldusest.
Ka inimsuhetest ja keeleseadusest. Olgugi et oskan piisavalt vene keelt, on siin Eesti Vabariik ja kehtivad selle riigi seadused. Leedulannad läksid puhevile: Maxima olevat suurejooneline rahvusvaheline firma ja EV seadused Eestimaal seal ei kehtivat. Teadsin, et sealtmaalt mul tõega enam tööd teha ei lasta. Oligi käes järjekordne töökas suvine laupäev, 31. juuli. Mind kutsus üles juhataja kabinetti, kus järjekordne uus ülemus Aira Lepp, hoolimata sellest, et letitagune jäi tühjaks.
Tuli välja, et inimene, keda nägin kolmandat korda elus ja kes ei pidanud vajalikuks oma alluvale (tegelikult kolleegile) ennast tutvustada, soovitas mul kirjutada lahkumisavaldus. Soovituses tajusin käsku ja kirjutasingi. Juhataja Heidi Paabut käskis mul töötada 3. augustini, kuid Aira Lepp soovis avalduse rahuldamist päevapealt. Olin sunnitud soostuma.
Kokkuvõtteks: tuled pärast vabu päevi tööle, kõrval on jälle uus nägu. Eelmine on lahti lastud, minema sunnitud või üle viidud teise osakonda. Noortele algavatele töötajatele on see väga halb kogemus, vanematele häbiväärne. Olgu see tööpuudus nii suur kui tahes, ärge kaotage inimväärikust! Tööturuameti jaoks on soodne, kui töötu leiab tööd, aga reaalselt töötuse protsent läbi Maxima “heategevuse” ei muutu – ühed tulevad lootuste ja ootustega, teised lahkuvad ruineeritult.
Täna on 10. august, mina ei ole siiani näinud oma töölepingut Maximaga. Juhataja sõnul on postiühendus Tallinnaga, kus asub Eesti regiooni keskus, väga keeruline ning tuleb varuda kannatust. Mina ei saa aga ilma vastavate paberiteta ennast tööturuametis arvelegi võtta.
Riina Nurme
Kommentaar
Koostöö katkemise põhjuseks olid klientide kaebused klienditeeninduse kohta ja tööülesannete ebarahuldav täitmine, millega nõustus ka antud töötaja ise. Raske on rohkem kommenteerida endise töötaja solvavat kirja, milles ta kutsub oma töökaaslaseid koerteks, kuid eks näitab see ka ilmekalt inimese suhtumist töötamisse kollektiivis ja miks koostöö temaga ei olnud enam võimalik.
Erkki Erilaid,
Avalike suhete juht
Loading ...
hr. või sm.Erilaid kas te ise ka teate kuidas te om margi täis teete……olete te nende leedukatega koos kasvõi ühes majas viibinud…….te olete ikka selline inimene kes ei te sellest elust ssugi
Juba Maxima avamise päeval panin tähele venekeeles kõnelevaid “ülemusi”, kes sõimasid töötajaid. Päris kena mulje alguse kohta!
Juhtusin mõned päevad tagasi vestlema paari leedukaga, kes judistasid ennast, nähes Kuressaares Maxima poodi. Leedus kardetakse, et Maxima kett saavutab riigis monopoli ja suretab kõik alternatiivsed poed välja. Nemad kasutasid Maxima tööjõupoliitika kohta väljendit “orjatöö”.
Miskipärast selles kaupluses kaader kohe hirmsasti kipub voolama, pole sellist asja mujal poodises märganud, midagi peab seal ju ikka päris mäda olema! Ja loomulikult olen ostjana märganud, et teenindajad selles poes on kuidagi loiud ja halvatujulised, pole ka ime kui neile ei selgitata nende tööülesandeid, neid mõnitatakse ja isegi sõimatakse!? Riinale aga nii palju, et oled tubli saare naine, kes kasvatanud üles mitu vahvat last, nende hulgas ka saaremaa au ja uhkuse Tiidreku! Soovin, et sul jätkub nupukust ja head õnne uue ja parema töö leidmiseks! Edu sulle!
Olen ise kuulnud leedukaid töötajate peale karjumas.Tol päeval oli vähe rahvast poes,töötas 4 kassat vist ja olin ainuke,kes maksis,leedukad karjusid ,et miks on järjekorrad..Teisel korral juhtusin mööduma ühest hallipäisest vanaprouast,kes küsis leedukatelt kauba asukohta.Kuna leedu proua ei saanud aru,mida talt küsiti,käratas ta kõva häälega: gavarite po russki! Soliidses eas vanaproua solvus hingepõhjani,jättis oma ostud pooleli ja vastas:Olen eluaeg Saaremaal eland,aga kunagi pole nõutud,et ma pean vene keeles rääkima! Ma ei tule enam kunagi siia poodi…Kui juba ostjatega nii räägiti,mismoodi,siis veel oma töötajatega räägiti,seda teavad need kes seal töötavad. Edu neile ,kes seal niikaua vatu on pidanud!
et kassade esine on väga kitsas. Sinna mahud korraga kas sa ise või käru, aga mitte mõlemad. Ja seni kui sa seal laiutad oma käruga, ei saa järgmine klient oma kaupa välja laduda.
Hr. Erilaid ilmselt ei tunne ka kohalikke olusid. Lugu on nii, et kui Saaremaa inimesele soovitatakse rääkida vene keeles, siis kaob selle ostjaga koos veel vähemat 50 klienti igaveseks. Ja asi ei ole rahvastevahelises vaenus, vaid harjumuses ja kommetes.
lettide vahel eriti müüjatega kokku ei puutunud, aga kassas oli väga meeldiv teenindus. Vanem naisterahvas, sõbralik ja viisakas. Igati positiivne, et sellises töökeskkonnas suudetakse töötada ja klienti hästi suhtuda.
maximas on ka selliseid tülpinud olekuga müüjaid, aga nüüd saan aru, milles asi.
Minu arvates väga kena ja korralik kauplus,mida külastan pidevalt.
Töötamine rahvusvahelises kontsernis nõuab siiski mõnevõrra teistsugust lähenemist töötajate poolt.Ise töötan analoogses ettevõttes.
Ükski EV seadus ei keela omavahelist suhtlemist mõlemale poolele arusaadavas keeles.
Sundida käsukorras välismaa investoreid rääkima eesti keeles ja veel saare murrakus on mitte ainult rumal vaid ka halenaljakas.
on praktiliselt kodupood(kõige lähemal) ja saarlaste poolt ei ole teenindusele midagi halba öelda,õnneks ei ole juhtunud ka ülemuste kärkimist kuulma. Tõsi on,et kassa ees on väga vähe ruumi,samuti on tegu käruga liikumisel riiulite vahel ja nüüd isegi mõni kuu on asjad seisnud oma kohal(s.t. ei ole ringi tõsteutd) Ostukorv on tegelikult ikka odavam küll kui Raes,Selveris või Rimis ning minu meelest ei ole salatitel suurt midagi viga /vahest liiga majoneesised/ Meeldib ka see,et pidevalt on olemas “täna odavamad” tooted kohe söömiseks. Rimis ju visatakse need prügikasti(see on pood,mida tegelikult väldin) Kohalikud töötajad peaksid mitte laskma endaga halvasti suhelda leedukate poolt,samuti PEAB juhataja hakkama seisma OMA töötajate eest.
te olete ikke tsobo te ei saa aru millst siin jutt?? loe veelkord see jutt läbi ole hea….ja kui see artikkel veel tartu töötajate kõrvu ulatub ….milles ma ei kahtlegi siis näed millest siin räägitakse leedukate korra kohta
ja üldse ei tasu teenindajaid sõimata ega nende elu ei ole seali kerge, lisaks päris kindlasti väga vilets palk, kehvad töötingimused, pidev kaadri voolavus ja mölakatest ülemused.
aga jah kauba valik on seal parim siin linnas (seda muidugi arvestades mida ma vajan ja ostan)
kui näiteks rimi (praegusel kujul muidugi alla igasugu arvestust) oleks oma viimase “laienuse” nagu päriselt läbi viinud ja seal pisut suurem kauba valik oleks, võiks seda poodi külastada. või siis oleks jällegi selveris natukenegi rohkem ruumi ja parkla, kuhu ka tipptunnil alati ära mahuks, võiks seda ju ka poeks pidada…
Igal pool on maximad kõige sitema teeninduse ja kaubaga!
ma ei imesta siin midagi!
käisin korra kui nad tulid ja sain kohe aru,et ajas tagasi ma käima ei hakka,
loomaaias näeb ka ahve ja ilm maxima kostüümita!
Tere.
to alaline ostja küll asi saab ka tõenuduse kui kliend ka töötaja kaitseks vastu välja astuvad, siin kiruta on hea aga inimesed kes näevad ja kuulevad võik seda teha siis alles hakkavad asjad seal muutuma, seni kui keegi oma suud lahti ei tee ei toimu ka midagi ja kõik läheb samamoodi edasi. Nii siis tehke suu lahti kui ülekohust näede ja kuulete, see on mu arvamus.
Loen ja tundub nagu oleksin selle loo ise kirjutanud:) Lahkusin sellest ettevõttest pärast paari kuud rügamist. Uskuge, seal sai sõimatu just nii ja palju räigemini kui autor kirjeldab. Leedulannad ei pidanud paljuks meie korpulentsemaid töötajaid “karovadeks” nimetada. Minu meelest kõlavad selle taustal must ja valge koer päris armsalt…Kui kellegi kaitseks välja astusid, olid kohe nn vestlusele kutsutud ka ise.
Eelmiste kommentaatoritega nõus- elasime ka ilma Maximata, viige oma raha Selverisse vms. Käin seal aeg ajalt siiski vaatamas, kas tunnen veel kedagi-kahjuks mitte, kõik on lahti lastud-olime ju kõik vargad ja kaabakad:)
Võib vaid lisada,et pahatihti meile harjumatud nõudmised ,millised on mujal Euroopas igapäevased,võetakse vastu kui midagi ekstraordinaarset.
Eks see ole ka põhjuseks,et meie tööviljakus on naaberriikidest 5-6 korda madalam.See on ju fakt.
ehee, ma räägin kliendist kes võiks oma suu lahti teha ja ülekohust peatada kui kuulevad et tõõtjale ilmasasjata halvasti ja solvalvalt ütleb, kliendi ei saa ju kohvile kutsuda ega lahti lasta.
hea mõte. edaspidi valjut võõrkeelset õiendamist poes kuuldes ei jäta ma oma arvamust enese teada. siiani olen püüdnud mitte välja teha, umbes nagu kui võõrad vanemad oma võsukesega riidlevad mitte just minu ettekujutuse järgi heast kasvatusest. perekonna puhul oleks see sekkumine siseasjadesse, aga siin on mingid leedukad, kes peavad meie inimesi endast viletsamaks. seda ma küll ei pea sallima.
Ise olen näinud ja kuulnud töötajate peale karjumist. Pole üldse mitte viisakas käitumine “ülemuse” poolt.
Naerma ajab avalike suhete juhi põhjendus, et ta ei saa kommenteerida, sest on solvunud.
Paistab, et meediaspetsialistid solvuvad iga asja peale – tänases Saarte Hääles lausa kolm kirjutist, kus kõik kirjeldavad oma solvumisi. :(
Imelik, et keegi üldse võib solvuda, kui kedagi valgeks ja mustaks koeraks kutsutakse. Mul oli kaks naabriperet, kelle lapsed, üks hele, teine tume, kogu aeg koos mängisid. Kogu maja kutsus neid valgeks ja mustaks koeraks, nende oma pered kaasa arvatud. Tuleb tunda multifilmide klassikat ja omada natuke huumorisoont.
Olin üllatunud, kui Maximas kuulsin venekeelset kobisemist. Minu meelest on inetu sellisel toonil rääkida klientide juuresolekul. Nimelt tõi üks noor töötaja kaupa, kuid asetas selle põrandale. Muidugi sai ta venekeelt kõnelevalt tegelaselt noomida. Noorevõitu töötaja aga ei mõistnud seda keelt ja ei suutnud aru saada, mis toriseja tahab. Piinlik oli seda riidlemist töötajale tõlkida… Hea, et veel leedu keel ei olnud… Lätis ja leedus osatakse rohkem vene keelt, Eestis aga õpetakse tänapäeval noortele esimese vöörkeelena rohkem inglise keelt.
Boikott niisiis sellele asutusele! Kuidas koerad külale nii küla koertele!
töötb mitututtavat maximas ja nemad on rääkinud põhimõtteliselt sama juttu. eestlastest ülemused võib veel välja kannatada aga lätlased olevat ikka väga labase käitumisega.
sellistest asjadest peabki kirjutama, maxima pole ainuke koht kus töötaja on nagu põrandakalts. suur kaadrivoolavus näitab ju ära, et kõik pole korras.
Käin tihti Maximas ja mulle see pood meeldib aga olen ise näinud ja kuulnud mitu korda, kuidas need samad leedu mutid lihtsalt röökisid keset Maximat ja ma ei saanudki aru kelle peale, vist omavahel, see küll ei olnud ilus.Nad vist ongi vihased, et peavad kodust kaugemal olema ja nendele tundub, et kõik on paha ja valavad oma viha töötajate peale aga igastahes jättis väga ebameeldiva mulje.Ja minu meelest need mutid käivadki selle pärast seal, et jälle kaupa teise kohta tõsta, et ma jälle ei leiaks midagi.Aga noh kliendite käest ei küsi keegi midagi.
Mnjah. Mõtlemisainet pikemaks ajaks. Siiani käisin Maximas nii Saaremaal kui Tartus just nende soodsate kampaaniatoodete ja Täna odavam toodete pärast. Pole küll minu igapäevane kodupood, kuid neponimajusid olen seal isegi näinud. Tartus see mind ei häirinud, Saaremaal pani juba imestama. Pärast selle artikli ja kommentaaride lugemist mõtlen, kas sinna poodi üldse enam minna.
Keda sa ahvideks pead?Kohalikke inimesi,kes töötavad Maxima vormis?Ma loodan väga,et sinu kommi loevad ka need,kelle pädevus on selline massiline solvamine välja uurida…
Mina olen ka kuulnud, kuidas seal töötajad omavahel valjuhäälselt vaidlevad, kliente tähele panemata. Ja uusi nägusid on seal pidevalt, mis annab juba iseenesest teada, et kaader voolab. Ei ole need saarlased midagi kehvad töötegijad või õppimisvõimetud, saarlased on väärikad ja kui ülemused on autoritaarse käitumisega ja matsid veel pealekauba, siis ongi õige sellele poele boikott korraldada. Viimati kui seal käisin, oli kassas peaaegu umbkeelne neiu. Avastasime järjekorras seistes, et üks meie võetud konserv on hallitanud ja tahtsime selle kassapidaja kätte anda, aga ta ei saanud üldse aru, mida ütleme. Alles siis kui ise ka hallitust nägi, taipas, mida ütlesime. Kontrollige seal keeleseaduse täitmist. Kõik, kes seal ülemused on, peavad ju ka eesti keelt oskama – kui ei oska, siis saamegi neist ju lahti, tuleb vaid pidevalt kontrollida. Ja Erilaiust ei saa ma aru, mul oleks tema asemel häbi sellises kohas töötada, mis nõuab pidevat rahvale valetamist.
Kas teate ka, mis kõnekäänd siin saarel kehtib..üks asutus-mille nime ei nimeta, olla põrgu eeskoda, siis teie maxxima olla põrgu ise..kui kunagi tööpuudus siin otsa saab,siis kullakesed,ei leia te endale enam töötajaid..inimest peab austama, ka koristajat ja kui töötajad teie poes on õnnelikud,siis seda parema teeninduse ta saate oma klientidele garanteerida…nii lihtne see kõik ongi :)
Aga mulle meeldib Rimi. Sest see on kõige PUHTAM pood.
Sellise artikli peale võiks mingi amet reageerida, natukenegi. Ka mina kaldun rohkem uskuma autorit kui Maxima avalike suhete juhti. Olen ise kuulnud ja näinud kuidas tollane juhataja karjus saalitöötajate peale. Tõesti, ei olnud kena vaatepilt ja tükil ajal ei kutsunad Maximas poodlema. Jään Maxima põhjalikumat poriloopimist autori suhtes ootama – midagi paremat sealt tulla ei ole võimalik vist.
Ka mina olen juhtunud kauplusesse, kus nii nimetatud “valge ja must” sebivad saalis ja töötajad nende vihavalangute all.
Jah, kas sa`s ei teadn`d, et aira on elukutseline “juhataja”. Saamatu, aga agar ja oskab ennast müüja kui tegija, tegelikult väga saamatu, mugav-elukutseline juhataja. Ega teda seal maximas ka kauaks ei jätku.
nõustun ostlejaga 100%
Olen minagi näinud-kuulnud, kuidas must ja valge kaupluse müügisaalis, klientide ees oma töötajaid sõimavad. Peale selle ei saa ma aru miks on vaja koguaeg kaupasid riiulite kaupa ringi tõsta, ära tüütab juba see otsimine. Targem on vist ostude sooritamiseks teine pood valida.
Leedukate maxima on nii minule kui tuhandetele tartlastele täielik out. spetsiifiline hais on jube, mis selles poes ninna lööb. Kõik seal haiseb. Tartu Võru tänava Maxima XX-s jälgisin augustikuu palavuses huviga mis toimub- juhtusin nägema kuidas kiiresti riknev piim ei olnud mitte külmletis vaid otse kuumas müügisaalis. Kui juhtisin thlp. saalitöötajale, et miks on piim keset saali siis sain vastuse, mina piima ei tegele, minu ülesanne on tööstuskaup. Keegi ei koristanud piima ära ega pannud külmletti, lihtsalt jäi sinna saali keskele seisma. Tartu Aura keskuse vastas on Zeppelini keskus kus ka maxima. Sealne juhataja on kogu aeg näoga nagu oleks möökkala alla neelanud, kardab ostjaid ja kõike ning kõiki. külmletis olid venemaa pelmeenid. No teate need olid jumala soojad sest külmlett andis mitte külma vaid sooja. inside info põhjla ütlen, et maximas töötavad orjad, müüjad saavad miinimum palka- 4350 krooni ja rabavad hommikul varavalgest hilisõhtuni. Kaup mis maximas müüakse on leedus toodetud sitt ja normaalne inimene ei osta seda iialgi. targem on osta saarlastel ikka rae keskusest ja Selverist kui viia oma veeringud mahakäinud leedukate altarile. see rha ei toida eesti majandust vaid voolab siit välja võõraste taskusse.
Rae keskusesse jäetud raha ja Selver toidavad kodumaist ettevõtlust ja loovad uusi töökoht. Vältige lihtsalt maximat ja nii lihtne see ongi.
Imelik jah, hais on maximates igal pool, ka päris uus pood haiseb mõne aja pärast
Riiulite vahed on kitsad, ringi pöörama ei mahu
Lisaks venemaa riigilipu värvides logo ja kujundus:
Kokkuvõte on lihtne, seal poes mina ei käi.
tundub,et oled see kes hommikul esimene kas maximasse tõttab, päeva arvutitaga ninanokkides veedab ja õhtuse tiiru taas maksimasse teeb,selline igav ja kibestunud oledki!
Kui pood siia kolis, lubati tugevat hinnakonkurentsi olemasolevatele pooididele, pakuti ka värsket kala soodsa hinnaga. Nüüdseks on vast selge, et mingit konkurentsi see pood pakkuda ei suuda, kalast tuli juba üsna pea suu puhtaks pühkida!
Erilaiult oleks eelkõige soovinud kuulda,miks töötaja ei saanud tööd alustades
lepingut ja kus see praegu kinni on, mitte sellist “mörisemist-irisemist”.Ja veel-
– olen ka mõned korrad seal “leedu kuningriigis” käinud, aga aru ma ei saa, miks
rahvas seda kohta nii usinasti külastab! Hinnad on enamvähem samas suurus-
järgus mis Selveris, kuid viimane teeb Maxxule silmad ette nii teenunduse, kui
ka müüdava kauba kvaliteedi osas.
mina käin selveris, hea rahulik, müüjad on väga toredad, vastutulelikud. jääb mulje, et seal on kõik korras.
Lisaks pidevale kauba ringi tõstmisele on kaupadel hinnasildid puudu.Kaup on, hinda pole.Erilaiu pilt võiks ka olla,tahaks teada,kes meile valetab asjade kohta,mida oma silmaga näeme.Nende nõmedate markide trükkimise raha võiks töötajate palgaks kasutada.
http://www.sakala.ajaleht.ee/060107/esileht/5024349.php
http://www.valgamaalane.ee/150407/esileht/valgamaa/25009499_foto.php
see erilaid sisuliselt oma kommentaariga ju kirjutas alla, et seal poes on tõesti mölakad koos.
ma ei käiks maximas, aga kahjuks ei ole siin linnas rohkem tõsiselt võetavaid poode
http://www.epl.ee/artikkel/436101.Kui see kõik käib üle Eesti ja on sellele poele omane,kuidas saakski siin teisiti olla.Viljandi artikkel kirjutatud 2002.a.
Ah , seal maxima poes juhuvad vägesid must ja valge kutsa. Nii tore. Müüjad na tagasihoidliku väljanägemisega, no nüüd teada, pole aega mukkida, saad kinga, no on see vaese inimese elu ikka kurb küll.
Eesti Vabariigis kehtiva keeleseaduse järgi teenindatakse klienti eesti keeles või mõnes teises talle arusaadavas keeles. Igal juhul peab teenindaja valdama riigikeelt nõutaval tasemel, vastasel korral on tegu seaduse (ja mitte ainult keeleseadue) rikkumisega. Sama loogika järgi (tegu on ju rahvusvahelise kontserniga) võiks hispaania ärimeestele kuuluvas kauplusteketis iga klient osata hispaania keelt.
Samuti on töötaja solvamine, sealhulgas sõimamine teiste ees, samuti seaduse järgi karistatav küsimusi tekitab vaid selle tõestamine.
Minuteada kutsuvad leedukaid kõik mustaks ja valgeks koeraks. endal ka mitmed tuttavad on töötanud maximas. Need must-ja valgekoer ei tunne millesti puudust palk viis korda suurem kui tavatöötajatel ja elavad luxsus korterites.